Aktsiisitulu kasvas juunis 30,2 protsenti

Nii kogus maksuamet näiteks tänavu juunis 611,8 miljonit eurot makse, mis on mulluse sama ajaga võrreldes 13,9% rohkem.

Kuue kuu kokkuvõttes on laekunud makse võrreldes möödunud aastaga 5,4 protsenti enam ning riigieelarvest on täidetud 47,3 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Aktsiisitulu oli juunis 97,6 miljonit eurot, mida on 30,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kütuseaktsiisi tasuti 21,0 protsenti ja alkoholiaktsiisi 20,2 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga, seisis pressiteates.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos selgitas, et veebruaris toimunud kütuseaktsiisi tõusu eel kogutud varud on sel aastal valdavalt tarbitud kolme esimese kuu jooksul ning tavapärane deklareerimise tase on mais ja juunis taastunud. Varude kohest tarbimist soodustasid aasta alguse kõrged kütuse maailmaturuhinnad.

Kolme aasta varud olemas

Klaos märkis, et juulist jõustusid mitmed uued kütuse aktsiisimäärad, mis kehtestati peamiselt kütuseturu korrastamise eesmärgil. Täpsemalt diferentseeriti erinevate omadustega raske ja põlevkivi kütteõli aktsiisimäärad, iseseisvate aktsiisikaupadena eristati nii vedel- kui ka maagaas kütteainena ning mootoris, lisaks mootorimaagaas veeldatud olekus. Kütuse aktsiisikaupade korrastamise mõju juuni maksutuludele on kõige enam märgata raske kütteõli varumises. Rasket kütteõli on aktsiisitõusueelselt varutud kuni kolme aasta tavapärase koguse ulatuses.

Alkoholiaktsiisi suurem tulu juunis on Klaose kinnitusel mõjutatud õlle ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni 6 mahuprotsenti, varumisest enne juulis toimunud aktsiisimäärade tõusu. Peamiselt varuti aktsiisitõusueelselt õlut ning õlle varud vastavad kuni 3 kuu tavapärasele kogusele. Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni 6 mahuprotsenti, varud ulatuvad kuni 1,5 kuu tavapärase koguseni.

Palgad kasvavad ikka 6% ringis

Klaos ütles pressiteate vahendusel, et sotsiaalmaksu tasumise kasv on viimastel kuudel aeglustunud, juunis tasuti 7,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud töötajate arvu kasv on stabiliseerunud 1,3 protsendi juures ja keskmise töötasu kasv püsib 6 protsendi lähedal. 

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus hõivatud töökohti viimase kolme kuu jooksul kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuse ning mäetööstuse sektorites vastavalt 6,6 ja 5,9 protsenti. Langus oli kõige sügavam kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris 2,6 protsenti ja põllumajanduses 2,0 protsenti.

Juuni lõpuks jõudis valitsussektori eelarvepositsioon 5 miljoni euro suuruse ülejäägini. Ülejääk tulenes kohalikest omavalitsustest, kelle koondeelarve oli juuni lõpuks 90 miljoni euroga ülejäägis. Samas nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarved olid puudujäägis vastavalt 77 ja 8 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos selgitas, et keskvalitsuse eelarve puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud näiteks tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga oli sel aastal eelarveülejääk 64 miljoni võrra väiksem tingituna nii madalapalgaliste tulumaksutagastusest kui ka suurenenud investeerimismahtudest.