1. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuna 85% maksumuudatuste kogumõjust tuleneb suhkrumaksust, siis ilmselgelt mõjutab see kõige rohkem joogisektorit, pannes meid konkurentidega väga ebavõrdsesse olukorda,“ kommenteeris Karastusjookide Tootjate Liidu juht Nele Normak pressiteate vahendusel. „Müüginumbrid vähenevad sektoris kolmandiku võrra, mis tähendab, et oleme sunnitud pikemaks perspektiivis investeeringuid vähendama ja töökäsi koondama, et käibe kaotust kompenseerida.“

„Valitsus ühelt poolt annab justkui lisaraha, aga koos maksutõusudega jääb inimestel kokkuvõttes ikkagi vähem raha kätte, kui lubatud. Rääkimata pikaajalisest negatiivsest mõjust Eesti majandusele,“ sõnas Nele Normak.

Audiitorettevõtete analüüsi tulemuste kokkuvõte ütleb selgelt, et kuigi lühiajalises plaanis oleksid riigi maksutulud ka tootmise vähenemise korral positiivsed, siis pikemat perspektiivis - arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi - võib efekt olla negatiivne.

Autor: Äripäev.ee