Uuring: Eesti majanduspoliitika olukord on halvenenud

Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti juhatuse asepresident Enn Meri.  Foto: Andres Haabu

Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt 2017. aastal läbi viidud konjunktuuriuuringus hinnati Eestit kõigist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõige kõrgemalt, kuid majanduspoliitika olukord on ettevõtjate hinnangul halvenud.

Eesti hindeks oli 2,3 skaalal, kus 1 on kõige kõrgem ning 5 kõige madalam hinne. Sellegipoolest halvenesid võrreldes eelmise aastaga mõned asukohamaa kriteeriumid. Majandusolukorda hinnatakse heaks, kuid ettevõtted on kahtleval seisukohal ettevõtte laiendamise, investeeringute suurendamise või töötajate palkamise osas. "Vaatamata Eesti heale hindele, on positiivsed trendid võrreldes eelmise aastaga kas seiskunud või on toimunud isegi tagasiminek. See võib ohustada Eesti juhtivat positsiooni," kommenteeris AHK peadirektor Florian Schröder pressiteate vahendusel.

Kriteeriumite hindamine Eestis

Pilk majandusteguritele näitab, et muudatused on pigem negatiivsed kui positiivsed. Halvenemine on toimunud tööjõukulude ja maksukoormuse osas. Majanduspoliitika üldist olukorda hinnati 3,18-le, mis on oluliselt halvem tulemus kui eelmisel aastal (2,6). Seda võib pidada ka ettevõtete reaktsiooniks valitsuse soovile maksukoormust tõsta.

Iga-aastane AHK konjunktuuriuuringu küsitlus viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus ajavahemikul 1. veebruar kuni 1. märts 2017. See on osa rahvusvahelisest konjunktuuriuuringust, mida viiakse läbi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Nendes riikides tuuakse välja iga riigi olukord eraldi ning hinnatakse eraldi ka asukohamaa kriteeriumeid. Sel korral osales küsitluses 1734 ettevõtet, 170 nendest Balti riikidest ning Eestist 62.

Eesti on seni tuntud oma läbipaistva ja ettevõtlussõbraliku maksusüsteemi poolest ja võib nii kaotada oma dünaamika. Ka hinnang avalikule haldusele ja paindlikule tööõigusele on võrreldes eelmise aastaga halvenenud. Siiski tuleb märkida, et kõik eelpool nimetatud tegurid on Eestis saanud kõrgema hinnangu, kui seda on Kesk- ja Ida Euroopa riikide keskmine. Ettevõtted hindavad kõrgelt siinse akadeemilise hariduse taset, tarnijate kvaliteeti ja töötajate oskuseid.

Majandusolukord

Vastupidiselt kehvalt hinnatud kriteeriumitele on üldine majanduskliima väga positiivne: 67% Eesti ettevõtetest prognoosivad selleks aastaks käibe tõusu. See tähendab 14 protsendipunkti suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga. Prognoositava käibe vähenemine langes võrreldes 2015. aastaga 11 protsendipunkti. Ekspordi oodatavat tõusu ennustas 42% ettevõtetest ning samale tasemele jäämist 56%.

Suureneva töötajate arvuga arvestab veerand küsitletud ettevõtetest. 66% arvates jääb töötajate arv ettevõttes samaks. Üks kolmandik Eesti ettevõtetest soovivad teha investeeringuid, eelmisel aastal oli see arv 43%. 2016. aastal moodustasid Saksa ettevõtted välismaistest otseinvesteeringutest Eestis 1,4 %.88% vastanutest arvab, et praktiline osa kutseõppes peab olema suurem. Enamik vastanutest eelistab seejuures  Saksa mudelit, kus 70% kutseõppest moodustab praktiline osa ja 30% teooria. Tööstuse digitaliseerimist (Industrie 4.0) peab oluliseks iga teine ettevõte ning sellesse on nõus investeerima 87% vastanutest.

Täispika uuringuga saad tutvuda siin

 

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077