Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taevased töölised ehk kui ohtlik töö on tuulikute hooldamine?
Tööd võib saada sealt, kust oodatagi ei oska. Taevast. Taeva ja maa vahelt. Näiteks on seal vaja hooldada tuuleparke – reguleerida ja parandada tuulejõujaamu.
Antud alal tegutseb Eestis Empower 4Wind OÜ. Teejuhiks Tööstusele hakkas ettevõtte juhataja Tanel Kutsar.
Sellisel kujul nagu praegu, töötab ettevõte alates 2010. aastast. Asutajateks olid Eesti tuuleenergeetikafirma Nelja Energia AS ja Empower. Omanikud on samad. Kumbagi poolt – tuuleelektri tootmist või tuuleparkide hooldamist ei eelistata.
Tehakse teisiti
Empoweri eelkäija haaras taastuvenergiaärist kinni juba 2005. aastal, seega päris Eesti tuuleenergeetika alguses. “Mina olen siin 2008. aastast. Hooldame Eesti ja Rootsi üheksat tuuleparki, milles töötab täpselt sada tuulejõujaama. Praegusest turuolukorrast lähtuvalt on meie peamiseks alaks kujunenud hooldus, aga me soovime osaleda ka tuulejõujaamade püstitamises. Kokku on meil rakkes 22 inimest, kellest 18 on tehnikud ja insenerid, kes iga päev tuulikutes toimetavad. Ainus naisterahavas Empoweris on lähtuvalt ettevõtte ramatupidaja Egle Pajo,” ütleb Kutsar.
Mille poolest erineb Empower Eesti teistest tuuleparke hoooldavatest ettevõtetest? “Esiteks oleme suurim. Teiseks püüame olla neutraalsed teenustepakkujad, kellel puudub huvi tegelikku olukorda moonutada. Pakume oma teenuseid nii tuulejõujaaamade tootjaile kui ka nende jaamade kasutajatele. Kolmandaks: kui teistele lähevad korda ainult tuulejõujaamad, siis meie tegeleme ka nendega kaasnevaga – ühenduskaablitega, alajaamadega jne,” lisab Kutsar.
Tehnika ja tootmine
“Meil on väga äge seltskond – ei ühtki intriganti ning lahingusse võiks vabalt minna kõigiga. Meie töö ohtlikkusest tulenevalt saabki koos töötada vaid inimestega, keda täielikult usaldad. Ma olen uhke oma kaaslaste üle. Nende teadmised ja oskused tuulikutega ringi käia on aukartust äratavad,” ütleb Kutsar.
Empoweril on kolm hooldusbaasi: Tallinnas, Läänemaal ja Võrumaal. Igaühes neist hästi varustatud tagavaraosade ja tööriistade laod. Kui läheb vaja mõnda harva kasutatavat riista, võetakse see laost. Korralikud väikevahendid on igal mehel kogu aeg enda käes.
Ometi ei ole mõttekas mehhaniseerida kõiki ettetulevaid töid. Laoseis läheks liiga laiaks. Osa töid tehakse Emopoweris ka edaspidi käsitsi. Tõstetekase ja turnitakse.
Üks näide – poldid ja nende keeramise riistad. Kasutatakse ülisuuri ja imepisikesi mutreid. Nende tohutut valikut nähes läheb uustulnukal silme ees kirjuks. Töö Empoweris on pingeline, aga vaheldusrikas, mitmekesine ja huvitav.
Oodatakse tarku ja tugevaid
Hetkel kuum
Kaadrit valmistab Empower endale ette peaasjalikult ise. Aga kõrg- ja kutsekoolid?
“Saame neilt toorikuid. Enamasti häid toorikuid, ent siiski toorikuid,” ütleb Kutsar. “Olen mitmelt äsjaselt tudengilt küsinud, kas ta enne eriala omandama minemist tehnika vastu huvi tundis. Näiteks putitas kodus sääreväristajat või Jawat. No ei putitanud! Kust see huvi siis? Kahjuks jääb enamik neist koolipingiski eluvõõraiks. Saavad sealt küll briljantsed teoreertilised teadmised näiteks elektroonikast, aga asja praktiline pool jääb pehmelt öeldes nõrgaks. Episoodilistest ettevõtetes praktikal käimistest ei piisa. Eks meie siin peame nad järje peale aitama.”
Kommentaar
Vajame vastavat õpet
TUULIKI KASONEN, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht
Põlevkivienergeetika vajadus värske tööjõu järele ning noorte soov õppida põlevkivienergeetikat vähenevad, tuuleenergeetika aga kasvab. See tähendab, et Eesti enereetika ka. Paraku reageerib haridussüsteem sellele ülemäära aeglaselt. Tuuleenergeetika vajadus hooldusinseneride ja -tööliste järele kasvab üha. Vastavat õpet aga seni pole.
Tuleb ette, et tulevane hooldemees taipab alles pärast aastast tööd, kuhu ta on sattunud.
Töötajaid kinni pidada ei saa ja inimene võib minna ja tulla, millal tahab. See aga tähendab, et ettevõttel tuleb tema järelõpingute peale Rootsis või mujal kulutatud suured summad korstnasse kirjutada. “Püüame, et nii juhtuks võimalikult harva. Varakult aru saada, kes on kes. Kusjuures, huvi peab olema vastastikune,” ütleb Kutsar.
Treenitakse vastupidavust
Ja isegi siis ei sobi iga mees Empowerisse. “Mees ei tohi kõrgust karta. Tal ei tohi 100 meetri kõrguse tuulejõujaama otsas töötades pea ringi käima hakata ega jalad nõrgaks minna. Ta peab olema füüsliselt vastupidav. Vastupidavust treenitakse igapäevase kutsetööga. Ka sportimisest on abi. Ettevõte otsib selleks võimalusi.
Tal peab olema tehnilist taipu, huvi tuuleenergeetika vastu. Ta peab ennast järjekindlalt täiustama,” loetleb ettevõtte juhataja.
Tuulejõujaamades veavad inimesi üles-alla liftid. Ainult päris alguses ja lõpus tuleb mõni meeter mööda redelit ronida. “Kaks aastat tagasi aga kukkus üks lift alla ja selles sõitnud mehed said surma. Siis pandi kõik liftid seisma ja poolteist aastat pidime ainult redeleid pidi ronima. Harjunud mehel kulub ühe otsa peale viis minutit. Kuni liftid üle vaadati ja neid jälle kasutada võis. Raske oli, aga toime tulime.”
Reeglina töötavad hooldajad tuulejõujaamas seni, kuni tuule kiirus tõuseb kaheksa meetrini sekundis. Pärast seda toodab tuulejõujaam elektrienergiat. Aga kui on vaja pooleliolev töö pausita lõpetada, tehakse hoooldustöid Kutsari sõnul ka tuule kiirusel viisteist ja isegi kakskümmend meetrit sekundis. Need mehed teavad, millal, mida ja kuidas teha.
Õpitud eriala ja amet, millega leiba teenitakse, ei lange sageli kokku. Eriala ja amet on kaks eri asja. Nii ongi Empoweris teiste seas tööl diplomeeritud laevamotoriste, lennukimehaanikuid, metsameistreid ja teisi. Õppisid ümber.
“Iga tuulepargi kohta on seitse päeva nädalas 11 tundi ööpäevas valves kaks hooldajat. Nad peavad kohale jõudma kahe tunni jooksul pärast väljakutset. Kui vaja, kaasatakse abijõude,” ütleb Kutsar. “Enamik meie personalist on täies jõus noored mehed. Ent on ka paar viiekümneaastast. Ja kolmed vennad. Nakkab.”
Autor: Tõnu Talvar, kaasautor
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele