Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis muutus alaealiste palkamise ja töötamise regulatsioonis?
Töölepinguseadusse on jõudnud muudatused, mis teevad alaealiste palkamise ja töötamise paindlikumaks ja vähendavad sellega seonduvat bürokraatiat.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel on koja eestvedamisel töölepinguseadusse jõudnud muudatused, mis teevad alaealiste palkamise ja töötamise paindlikumaks ning vähendavad sellega seonduvat bürokraatiat.
Järgnevalt toome välja muudatused, mis on seotud alaealiste palkamisega:
Alates 8. maist eristatakse koolikohustuslike alaealiste puhul tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal. Näiteks saavad nüüd 13–14-aastased või vanemad koolikohustuslikud töötajad koolivaheajal kauem töötada, s.o 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Õppeveerandi kestel saavad nad töötada aga ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas, teatas koda.Koolikohustuse täitnud alaealised saavad nüüd töötada täistööajaga, s.o 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seni said koolikohustuse täitnud 15-aastased töötajad töötada vaid 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16- ja 17-aastased 7 tundi päevas ja 35 nädalas. Ühtlasi lubatakse koolikohustuse täitnud alaealisel teha tööd kuni kella 22.00. Koolikohustuslik alaealine ei tohi aga endiselt teha tööd vahemikus kell 20.00 kuni 6.00.Kaotati ära alaealistele lubatud tööde nimekiri. Nimelt saavad alates 14-aastased noored teha tööd rohkemates valdkondades kui varem.Alates 1. juulist ei pea ettevõtjad enam hakkama taotlema tööinspektsioonilt eraldi luba selleks, et sõlmida tööleping 7-14-aastasega. Praegu kehtiva seaduse järgi peavad tööandjad alaealise palkamisest teavitama nii maksu- ja tolliametit kui tööinspektsiooni ning saama sealt vastavad load. Edaspidi hakkab kogu paberimajandus liikuma läbi töötamise registri. See tähendab, ettevõtja registreerib 7-14-aastase alaealise töötamise registris ja sisestab sinna ka kõik muud vajalikud dokumendid (näiteks alaealise seadusliku esindaja nõusolek, alaealise töötingimused). Sealt liigub informatsioon automaatselt ka tööinspektsiooni, kes kümne päeva jooksul vaatab saadud dokumendid üle. Kui tööinspektor ei ole kümne päeva jooksul nõusoleku andmisest keeldunud, siis loetakse, et nõusolek on olemas.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele