Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tööstuses energia säästmisele strateegiliselt läheneda?
Strateegilise lähenemise tulemused saavad olla nii head või täpsed, kui on sisendinfo, mille põhjal analüüsid koostatakse, kirjutab Hoiame Kokku Grupi juhatuse liige Marti Arak.
Energia säästmine on maailmas hetkel megatrendi staatuses. Kui vaadata valdkonda lähtuvalt turumahust, siis siin taga on triljonid eurod ning oluliselt puhtam keskkond. Kuna energiaid, mida hoonetes kasutatakse, on mitmesuguseid ning printsiipe ja lahendusi säästmiseks kordades rohkem, siis satuvad soovijad tihti kimbatusse, mismoodi teemaga tegeleda ja kust alustada – mis on mõistlik, mis mitte?
Suurest turust tingituna on lahenduste tootjaid, pakkujaid ja valdkonda analüüsivaid ettevõtteid väga palju. Valdkonniti leiab külluses lahendusi valgustuses, tööstusautomaatikas, küttelahendustes, ventilatsioonis, mehaanikas, monitoorimises, mõõtmises, vees, aurus, primaarenergias, päikeses jne. See aga tekitab soovijas segadust, kuhu poole joosta, kui radu on niivõrd palju? Seetõttu polegi mõistlik valida ühte ainsat rada, vaid vaadata teemat strateegiliselt ja sünergiliselt ehk võtta arvesse kõik valdkonnad. Vaid nii on tagatud parim tulemus.
Tulekul
Marti Arak esineb 6. juunil toimuval seminaril "Kuidas tööstuses energiat säästa ja protsesse monitoorida" ettekandega "Kuidas energia säästmisele läheneda strateegiliselt?". Lisaks kõneleb Marti Arak ka tööstuslikust leedlahendusest ja ultrahelitehnoloogiast.
Seminari teemad:
Kuidas energia säästmisele läheneda strateegiliselt?
Strateegilise lähenemise tulemused
Kuidas vähendada energiaga seotud raiskamist?
Elektrikvaliteedi olulisus
Erinevad meetodid, kasutusvõimalused, eelised, puudused ja rakendamine energiakulu monitoorimiseks
Valgustus – keerukaim valdkond, suurim sääst
Millise säästu saavutad juhitava LED-lahendusega?
Suruõhk ja soojustagastus – lahendused, potentsiaal ja tulemused
Tootmisliinide monitoorimine – analüüs ja tulemused
Olekupõhine hooldus süsteemides
Ressursitõhususe meetme rakendamine tööstuses
Sõltub tootmisspetsiifikast
Mis on aga need valdkonnad või teemad, mis tootmis- ja tööstusettevõtet puudutavad? See oleneb väga palju tegevusvaldkonnast ja tootmisspetsiifikast. Kui aga läheneda üldiselt ja loogiliselt, tuleb ette võtta kommunaal- ja hooldusarve ning teha kiired järeldused, millest see koosneb. Aur, elekter, vesi, gaas, haldus, hooldus ja mõningad komponendid veel. Siinkohal aga muutubki teema tihtipeale keeruliseks. Miks ei võiks võtta vaid ühte valdkonda, kus esmapilgul tunduvad kokkuhoiukohad suurimad?
Vastus on tegelikkuses väga lihtne. Kõik on omavahel seotud ja lahendused ei pruugi olla üheselt mõistetavad või algusest peale selged. Tootmisettevõte on parim valdkonnas, kus ta tegutseb ja tema põhieesmärk ei ole tegeleda energia kokkuhoiuga, vaid toodete tootmise ja turustamisega.
Näiteks suruõhukompressori töö optimeerimine ilma soojustagastusanalüüsita oleks poolik. Valgustus ilma automaatikata jätaks kaks kolmandikku energiast säästmata. Mehaanikasüsteemide olekupõhine hooldus vs ennetav hooldus tõstab oluliselt tootmisliinide töökindlust.
Teisalt ei pea näiteks mööblitootmise tootmisjuht olema valgustusautomaatika ekspert. Toiduainetööstuse tehnikajuht ei pea omama soojustehnika volitatud inseneri kaheksandat taset, küll aga võib. Seega on mõistlik kaasata tippspetsialistid, kes lähenevad strateegiliselt ning vaatavad kõiki valdkondi koos. Kui vaadelda tervikpilti, on tagatud süsteemne lähenemine, miski ei jää tähelepanekuta, tulemused on kordades paremad, lahenduste kvaliteet on kõrgem ning kokkuhoid on suurim.
Sisendinfo peab olema täpne
Teemaga tegelemisel peab protsess olema selgelt paigas ja teada. Strateegiline lähenemine algab alati info, materjalide, tarbimisandmete, projektide, jooniste jms kogumisega. Tulemused saavad olla nii head või täpsed, kui on sisendinfo, mille põhjal analüüsid koostatakse.
Teiseks etapiks on laiapõhjaline ülevaatus, kuhu tuleb kaasata iga valdkonna tippspetsialist. Kahtlemata peavad ühe tootmishoone läbivaatusele olema kaasatud elektri-, valgustus-, kütte/jahutus-, ventilatsiooni-, suruõhu-, mehaanika-, soojustehnika- ning mõõtmissüsteemide insenerid. Lisaks tuleb enamikul juhtudel viia läbi täiendavad mõõtmised.
Kolmandaks etapiks on strateegilise plaani ja meetmete paketi koostamine. Sealhulgas võetakse arvesse kogutud andmed, ülevaatustelt saadud info ning mõõtmistulemused. Lõpp-projekt peab sisaldama reaalseid tehnilisi lahendusi, tasuvusanalüüse ning konkreetset kokkuvõtet raha tootlusest, mille põhjal otsustada, missugune rada jooksmiseks valida.
Autor: Marti Arak, Hoiame Kokku Grupp OÜ juhatuse liige
Seotud lood
Kontori- ja koolitarvete tootja Victor Stationery läks oma Tallinna tehases üle tõhusamale valguslahendusele ja hoiab nüüd elektrikuludelt kokku kümneid tuhandeid eurosid aastas.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele