Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ipits: toetuse asemel näeme ainult maksueelnõusid
„Seisan teie eest 11. korda, kuid ma pole iial varem tundnud nii palju muret Eesti toidu pärast. Olen sügavalt mures ja nördinud uue valitsuskoalitsiooni maksupoliitika üle. Loomulikult tõstavad kõik kaudsed lisamaksud toodete hindu,“ ütles liidu juhataja Sirje Potisepp täna toimuval 11. Toiduainetööstuse aastakonverentsil „Milline on Eesti toidu väärtus?“.
„Kõige kurvem on see, et mitte ühelgi juhul ei täida maksutõusud oma eesmärki. Mulle tundub, et sihiks on võetud Eesti joogitööstuse väljasuretamine. Mul oleks valitsusele küsimus, et kas Eesti toit on väärtus, mille üle uhkust tunda, ja kas kodumaist tootmist tuleb au sees hoida?“ jätkas Potisepp.
Toiduliidu volikogu esimees ja Salvesti omanik Veljo Ipits lisas, et tahaks valitsust tänada, kuid pole, mille eest. „Olen kohtunud viimasel ajal paljude erinevate ministritega. Kõik nad on rääkinud, kuidas hakkavad ettevõtlust toetama ja kuidas nad tahavad seda teha. Aga ainuke asi, mis meieni on jõudnud, on rida maksueelnõusid,“ märkis Ipits.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane sõnas maksutõusude kohta, et tegemist on keerulise küsimusega. Varblase sõnul ei ole valitsusel praegu ühte joont võimalik ajada. „Kui praegu oleks aetud selgelt ühte vasakpoolset lähenemist, siis oleks tulnud teha kahte asja. Üks on 500-eurone tulumaksuvaba miinimum, mis tehti ära. Seejärel oleks tulnud tõsta näiteks üksikisiku tulumaksu. Need kaks oleks teineteist ära tasakaalustanud,“ selgitas Varblane.
„Siis ei oleks vaja suhkrumaksu ega pakendimaksu. Kuid seda ei julgetud teha ja nii hakkas selle ümber vingerdamine, mis jätab tohutult halva mulje. See ei ole hea algus,“ hoiatas Varblane.
Palju raha läheb tühikäigule
Varblane ütles veel, et Eestil tuleks mõelda, kuidas Euroopa Liidu toetusi võimalikult efektiivselt ja vähese bürokraatiaga kasutada. „Meil läheb väga palju raha praegu tühikäigule ehk kulutame sellele, et meil oleks üldse võimalik raha kulutada,“ ütles Varblane.
„Me ühelt poolt räägime, et vaja oleks välisinvesteeringuid, aga seejärel räägime, et paneme avansilise tulumaksu, pakendimaksu. Siis jälle ütleme investorile, et tule Eestisse. Need asjad hakkavad teineteist nullima,“ hoiatas professor.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele