Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla ohustab tööjõupuudus
2016. aasta teisel poolel paranes tööjõu tootlikkuse ja palkade kasvu kooskõla: tootlikkuse kasv kiirenes ja keskmise palga kasv pisut aeglustus, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Järgneb Orsolya Soosaare kommentaar:
2016. aasta teisel poolel majandus elavnes ning tööjõu tootlikkuse kasv taastus. Samal ajal vähenesid hõive ja pisut ka palgakasv, mille mõjul aeglustus tööjõukulude kasv. See tähendas ühtlasi seda, et ettevõtete kasumimarginaalide vähenemine pidurdus. See, kas ettevõtetel õnnestub kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada, oleneb tootlikkuse edasisest kasvust. Kui ettevõtted on seni väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidnud, siis parem nõudlus annab võimaluse suurendada tootmist ja tootlikkust ilma lisatööjõudu kaasamata. Siiski sõltub tootlikkus ka investeeringutest, mis on viimastel aastatel paraku kahanenud.
Keskmise palga kasv 2016. aasta teisel poolel aeglustus, kuid vähesel määral. Nagu eelmise aasta esimesel poolelgi oli majandussektorite palgakasv väga eriilmeline. Põlevkivisektori tegevusaladel ja ehitussektoris kasvasid palgad keskmisest aeglasemalt, tööjõumahukas teenindussektoris aga keskmisest kiiremini, kuigi aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos. Ettevaates võivad palgakasvu taas kiirendada nii ehituse kui ka töötleva tööstuse ettevõtete suuremad hõiveootused, mida näitavad konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringud, kuid sobivat tööjõudu napib.
Tööjõunappust ilmestab 2016. aastal märgatav vabade töökohtade arvu suurenemine. Osaliselt selgitab vakantsi määra tõusu suurem liikumine töökohtade vahel: aasta varasemaga võrreldes on töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 13% suurem. Tavatingimustes kaasneb vakantsi määra tõusuga tööpuuduse vähenemine, ent 2016. aasta teisel poolel töötuse määr hoopis kerkis. Töötuid oli rohkem Harju- ja Ida-Virumaal nii väiksema hõive kui ka suurema tööjõus osalemise tõttu. Vabade töökohtade kuhjumine ühel ajal töötuse kasvuga viitab sellele, et tööjõu ja töökohtade sobitumine võib olla halvenenud. Töötute arv kasvas tööjõu-uuringu järgi jõudsalt Ida-Virumaal, kuid suur osa vabadest töökohtadest loodi Harjumaal.
Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende aktiivsus tööturul. Tööjõus osalemise kasvu toetavad edaspidi sotsiaalkindlustuse reformid. Nende mõju piirab aga see, et tööjõus osalemise määr on Eestis niigi juba üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste puhul. Tööealiste inimeste arv on aga viimaste aastate jooksul kahanenud vähem, kui prognoositi. Tänu sellele, et tulevikuski ületab Eestisse sisseränne tõenäoliselt Eestist väljarännet, väheneb tööjõu hulk majanduses ka ettevaates varem prognoositust aeglasemalt.
Autor: Orsolya Soosaar
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele