Praegu on jagamismajandus väga populaarne ja miks me ei võiks seda ka tööstuses rakendada, küsis Tieto Eesti äriarendujuht Heiti Mering täna toimunud Targa Tööstuse konverentsil.
- Heiti Mering Foto: Tööstusuudised.ee
„Miks ei võiks jagamismajandus toimida ka tööstuses ja miks ei võiks jagada näiteks tööpinke?“ küsis Heiti Mering oma ettekandes. „Tööpingid on väga kallid ja kindlasti hoiaks tööstusettevõtted siin kokku korraliku raha.“
Meringu hinnangul võib võrgustamine Eestile edu tuua. „Me teame, et Eesti on väike. Me saame kas üksteisel kõri kallal närida või vaadata koos Eestist välja. Üks tuttav rääkis, et riik peaks tegema IT-sektori elu nii keeruliseks, et nad lausa tahaksid riigist välja minna ja oma teenuseid eksportida. Võib-olla peaks tööstuses midagi sarnast tegema,“ sõnas Mering.
„Oluline on valmisolek tehnoloogiliseks võrgustumiseks. See tase on Eestis madal ja valdav osa töösturitest ei taha panustada. Tahetakse teha nii, nagu neid on harjutud tegema. Ja kui on näha, et tellimusi on pikalt ees, siis ei tahetagi pigem tehnoloogiasse panustada,“ sõnas Mering.
Võrgustumist on Meringu sõnul tehtud kõikides riikides ja Eesti pole siin erand. „Aga Eestis ei ole see veel väga hästi käima läinud. Oma väiksuse juures ei ole võimalik igas ettevõttes luua R&D osakonda ja siinkohal on mõistlik lahendus klastrid. Mitte ainult tööstus ei pea võrgustuma, vaid ka teised sektorid,“ märkis Mering.
Mis on tark tööstus?
„Pidev innovatsioon on pidev parendamine. Ega see Tööstus 4.0 kuku kuskilt taevast, midagi on vaja teha. Ma saan aru, et praegu ei ole veel väga selge, mis see Industry 4.0 on. Aga mis see tark tööstus siis on? Minu jaoks tähendab see, et ettevõte teenib kasumit ja on arenemisvõimeline,“ selgitas Mering.
Kui rääkis tehnilistest lahendustest, siis see lahendus võib olla väga tark, aga kui sellega hiljem kahjumit toodetakse, siis pole mõtet seda teha. „Seesama võrgustamine või jagamismajandus või jooniste vahetamine võib olla mingisugune osa protsessist, mida saab jagada,“ rääkis ta.
Täna toimub Äripäeva teemaveebi ja IMECCi konverents „Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstus 3.0 tähendab automatiseerimist ja see on Eesti jaoks suurema väärtusega kui Tööstus 4.0, sõnas LeanEsti tegevjuht Marko Saviauk 10. märtsil toimunud Targa tööstuse konverentsil.
Selleks, et intelligentsust tööstusseadmest välja võtta, peab kasutaja sellest seadmest intelligentsusega üle olema, rääkis Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC juht Jüri Riives Targa Tööstuse konverentsil.
Täna toimub Äripäeva teemaveebi tööstusuudised.ee ja IMECCi korraldatud konverents "Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis", kuhu on kogunenud pea 120 osalejat.
Riik ootab ja loodab, et ettevõtjad panustaksid rohkem automatiseerimisse ja digitaliseerimisse ning oleksid valmis nii töötajaid ümber õpetama kui ka koostööks teadusasutustega, pani ettevõtlusminister Urve Palo 10. märtsil toimunud Äripäeva konverentsil „Tark tööstus: Industry 4.0 Eestis“ ettevõtjatele südamele.
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.