Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon: Eesti majanduse kitsaskoht on tootlikkusest kiirem palgakasv
Eesti majanduse kitsaskohad on tootlikkusest kiirem palgakasv, ettevõtete ebapiisavad investeeringud ning süvenev ebavõrdsus, mida praegune maksusüsteem kuigi tõhusalt tasandada ei aita, osutab Euroopa Komisjon oma värskes hinnangus Eesti majandusele.
Euroopa Komisjon osutab Eesti majanduse kitsaskohtadele
Foto: Raul Mee
Positiivne on, et Eesti majandus on Põhjamaade ja euroalaga hästi integreeritud, kuid probleemne on, et välismaiste otseinvesteeringute maht jääb allapoole pikaaegset keskmist. Majanduses domineerivad jätkuvalt traditsioonilised sektorid, kus teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike ning ka Eesti ekspordistruktuur nihkub jätkuvalt pigem väikese väärtusega kaupade suunas, leiab komisjon.
„Ettevõtete jätkuvalt ebapiisavad investeeringud tehnoloogia arendamisse ja teadussaavutuste ebapiisav turustamine on peamised probleemid, mis pärsivad tootlikkuse kasvu, eksportkaupade lisandväärtuse suurenemist ja potentsiaalse majanduskasvu edendamist,“ nendib komisjon.
Loe Euroopa Komisjoni pikemat ülevaadet Eesti majandusest Äripäevast.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.