Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport ja import kasvasid mullu 3%
Kaupade eksport ja import kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kumbki 3%, teatas statistikaamet. Kaubavahetus kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal.
2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2016. aastal 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.
Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.
Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordist oli 2016. aastal 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes 2016. aastal mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu veeti 18% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim kahanes 2016. aastal eksport Lätti, Rootsi ja USA-sse.
Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus kogu ekspordist moodustas 2016. aastal 72%. Eesti päritolu kaupade ekspordis on enim suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Oluliselt on vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti päritolu kaupade peamisteks sihtriikideks on Rootsi, Soome ja Saksamaa. Enim kasvas 2016. aastal Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse ja Saksamaale ning kahanes Rootsi ja Venemaale.
Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguimpordist moodustas 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes mineraalsete toodete sissevedu.
Eestisse imporditi 2016. aastal enim kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt.
Eestist eksporditi kaupu 179 riiki ja imporditi Eestisse 144 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 97 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk (1 miljard eurot) tekkis kaubavahetuses Rootsiga, järgnesid Norra, Mehhiko ja Soome. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 74% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 miljardit eurot, mis on ligi 219 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aastal. Kaubavahetuses EL riikidega suurenes eksport 85 miljoni ja import 303 miljoni euro võrra. Samuti kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas eksport 232 miljoni ja import 86 miljoni euro võrra. 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga langesid ekspordihinnad 1% ja impordihinnad 2%.
2016. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2015. aasta detsembriga kasvas eksport 10% ja import 8%.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele