Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti elektritoodang kasvas möödunud aastal 15 protsenti
Eestis toodeti möödunud aastal elektrit 15 protsendi võrra rohkem kui 2015. aastal ja toodang moodustas aasta kokkuvõttes 10,42 teravatt-tundi.
Toodangu kasv tulenes Eesti elektritootjatele soodsamast konkurentsiolukorrast, mida toetas aasta teises pooles vähenenud veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides ning eelneva aastaga võrreldes madalamad CO2 saastekvootide hinnad, teatas Elering.
Elektritarbimine kasvas aastaga kolm protsenti 8,39 teravatt-tunnini ja Eesti elektribilansi ülejäägiks kujunes 2,04 teravatt-tundi.
Tootmise kasv põhines eeskätt fossiilsetel kütustel, kuid taastuvenergia toodang vähenes aasta lõikes kuus protsenti. Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas 15,1 protsenti sisemaisest tarbimisest.
Naaberriikidest Eesti süsteemi võrku antud elektrienergia vähenes aasta varasemaga võrreldes kolmandiku. Elektri füüsiline voog Soomest Eestisse oli 3,05 teravatt-tundi ja vahelduvvoolu liinidelt Lätist ja Venemaalt sisenes Eestisse 0,52 teravatt-tundi elektrit. Eestist väljunud ehk võrgust võetud elektrienergia kogus kahanes 11 protsenti. Eestist Soome liikus seejuures 0,68 teravatt-tundi elektrienergiat ning vahelduvvoolu liinide kaudu Venemaa ja Läti suunas 4,92 teravatt-tundi. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog moodustas 3,21 teravatt-tundi, kahanedes 2015. aastaga võrreldes 35 protsenti.
Lätis kasvas elektritootmine aastases arvestuses 17 protsenti 6,22 teravatt-tunnini. Toodangu kasvu toetas aastatagusest parem hüdroressursi saadavus, mis tõstis Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi kogutoodangut enam kui kolmandiku võrra. Elektritarbimine moodustas Lätis kokku 7,22 teravatt-tundi, kasvades kahe protsendi võrra. Aasta kokkuvõttes kujunes Läti elektribilanss 1,01 teravatt-tunni ulatuses puudujäägis olevaks. Läti elektritarbimisest 86 protsenti kaeti kodumaise toodanguga.
Leedu elektritoodang vähenes aasta kokkuvõttes 19 protsenti, ent elektritarbimine kasvas kuus protsenti. Kokku toodeti 2016. aastal Leedus 2,66 teravatt-tundi ja tarbiti 10,11 teravatt-tundi elektrit. Leedu elektribilansi defitsiidiks kujunes seega 7,45 teravatt-tundi, süvenedes eelneva aastaga võrreldes ligikaudu viiendiku võrra. Leedu tootjate osakaal sisemaise tarbimise katmisel moodustas 26 protsenti.
Balti riikide summaarne elektritoodang kasvas 2015. aastaga võrreldes üheksa protsenti 19,30 teravatt-tunnini ning elektritarbimine suurenes neli protsenti 25,72 teravatt-tunnini. Kolme riigi elektribilansi defitsiit vähenes 10 protsenti ehk 6,42 teravatt-tunnini. Puudujääk moodustas elektritarbimisest 25 protsenti. Elektribilansi defitsiit kaeti hinnanguliselt 55 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest.
Põhjamaade elektritoodang jäi 2015. aastaga võrreldes samale tasemele. Elektritarbimine kasvas kaks protsenti. Põhjamaade summaarne tootmine ületas tarbimist ühe protsendi võrra ning elektribilansi ülejäägiks kujunes 5,12 teravatt-tundi, mis on kahe kolmandiku võrra vähem kui 2015. aastal.
Seotud lood
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3
Viimased uudised
Eesti võtab ELi reeglid üle palju rangemalt
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele