Hanschmidt kahetseb Eesti Gaasi ostmist

"Kui sa investeerisid mõttega kasvada, laieneda ja areneda ning nägid gaasis võimalusi, siis praegu on ikka oluliselt raskem edasi minna," ütleb Hanschmidt ja tunnistab, et kui ta oleks teadnud, et poliitiline risk realiseerub, ei oleks ta Eesti Gaasi ostnud, kirjutab Äripäev. 

Hanschmidt lisab, et gaasi kallinemise tõttu ei julge ettevõte enam nii palju investeerida. "Tänavu investeerisime 340 miljonit eurot. Peaksime selle tagasi teenima, aga kui keskkond muutub nii drastiliselt igasuguse diskussiooni, debati ja läbirääkimisteta … Keegi tuleb öösel, istuvad laua taga ja panevad viie aasta poliitika paika niimoodi, et ettevõtjatega ei räägita. See mõjutab investeerimiskeskkonda kindlasti halvemuse poole," ütleb ta.  

"Euroopa Liidu ja Eesti riigiametnike seisukoht on, et kui on puhas ja kõrge väärtusega kütus, siis maksustatakse seda vähem. Maksustamise aluseks on keskkonnamõju, saastetase. Üks on süsihappegaas, aga oluline on ka peenosakeste saaste. Kui võrrelda raske kütteõliga, siis seda maksustatakse 25 000 korda madalamalt kui gaasi. Gaas on üks puhtamaid, aga seda maksustatakse Eestis viis korda kõrgemalt kui sütt ja põlevkivi," jätkab Hanschmidt.

Veel ütles Hanschmidt, et energeetikasektoris konkurentsi ei ole. "Üllatas, et ei ole turumajandust. Eksisteerib lobimajandus. Ettevõtjad, kes suudavad endale häid seadusi saada, on energiasektoris tegijad," muretseb Hanschmidt. 

Hanschmidt lisab, et gaas, mis on loodussõbralik, on Ameerika Ühendriikide kasvu aluseks, aga meie ujume vastuvoolu. "Madrid, Pariis, Ateena ja Mexico keelavad aastal 2025 diiselmootoritega sõidukid ära. Õigesti teevad, et teatavad sellest pikalt ette. Ettevõtjad saavad oma tegevusi kujundada," lausub ta. 

Värske valitsuse otsusega kerkib maagaasi aktsiisimäär aastatel 2018 kuni 2020. Igal aastal on kasv 25% ning iga eelneva aastaga võrreldes kallineb maagaasi lõpphind 2,5 kuni 5,4 protsendi võrra.

Loe pikemalt Äripäevast.  

Autor: Äripäev.ee