Uuest aastast hakkab kehtima hulk uusi maksu- ja seadusemuudatusi. Vaata üle, millised on 2017. aastast kehtima hakkavad maksumäärad ja olulised seadusemuudatused.
Uus aasta toob olulisi maksumuudatusi
  • Uus aasta toob olulisi maksumuudatusi
  • Foto: Julia-Maria Linna
Kütuseaktsiisid tõusevad - 1. jaanuarist suureneb maagaasi aktsiisimäär 20%. Esialgu soovis riik uuest aastast tõsta 10% võrra ka bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära. Riigikogu võttis aga detsembri keskel vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega lükati aasta algusesse planeeritud aktsiisitõusud edasi 1. veebruarile 2017. Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkub edasi - Varasemalt soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte PDF-arve). Riik lükkas selle kohutuse jõustumise viimasel hetkel teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks veel valmis. See tähendab, et järgmisel aastal on ettevõtjatel lubatud avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui PDF-arveid. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Lisaks sätestatakse seadusega avalikule sektorile saadetavate e-arvete nõuded, millega e-arved peavad kooskõlas olema alates 1. juulist.Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusevad - 1. jaanuarist tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra praeguselt 11,1 eurolt 11,5 euroni. Tõusu põhjendatakse eelkõige ametnike palgatõusuga, ametnike arvu muutusega ning hoonete kuludega seotud muudatustega. Tasu tõstmine mõjutab ca 6400 ettevõtjat. Välismaalaste Eestis töötamise piirangud lihtsustuvad - Jaanuari keskpaigas jõustub mitu olulist välismaalaste seaduse muudatust, mis lihtsustavad kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Näiteks kaob alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24kordset Eesti keskmist palka. See asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega.Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest - Uuest aastast on tööandjal võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Tööandjal jääb alles kohustus maksta haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest palgast.Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses - Tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas). Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus alates 2018. aastast. Eluasemelaenu intresse võib uuest aastast maksustavast tulust maha arvata üksnes 300 euro ulatuses.Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 141,9 euroni - Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus.
Jaanuaris jõustuma pidanud 10-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus hakkab samuti kehtima alates veebruarist. Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis täiendavalt 70%. 
Suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on investeerinud Eestisse vähemalt miljon eurot, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ja suurinvestorid vabastatakse sisserände piirarvu alt. Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla edaspidi ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõttes.Oluliselt laienevad ka hooajatöö tegevusalad. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisanduvad majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele