Noored ei tule täna tööstusesse, kui me ei suuda valdkonda atraktiivsemaks muuta. Õppemetoodikad vajavad muutmist, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonna peaspetsialist Rami Morel täna toimuval tööjõukonverentsil.
- Rami Morel Foto: Tööstusuudised.ee
Morel juhtis täna toimuval tööjõukonverentsil tähelepanu, et õppemetoodikad vajavad muutmist. „Tänapäeva noored on sellised, et nad ei tule tööstust õppima, kui me ei suuda seda atraktiivselt edasi anda,“ rääkis Morel.
„Aga kas meie tööandjad on valmis pakkuma paindlikke töötingimusi? Kas ollakse valmis aitama kaasa ka uute metoodikate väljatöötamisse? See piir tegelikult on lõpmatu. Õppeprotsessid peavad muutuma kaasaegsemaks,“ rõhutas Morel.
Morel märkis, et ka praktika peaks olema õppeprotsessi loomulik osa. „Kindlasti tuleb tõsta valdkonna populaarsust ja erialaliidud on seda praegu ka tegemas, näiteks viiakse noori tehaseid vaatama,“ sõnas Morel.
Oluline on tema sõnul ka täiendõpe. „Ka tööandjad peavad hoolitsema, et nende töötajad oleksid turul konkurentsivõimelised, ja maksma sealjuures ka konkurentsivõimelist palka. Tööandja ei peaks kartma tööjõumakse,“ sõnas Morel. „Ettevõtjad peaksid teadvustama, et investeering tööjõusse on sama oluline kui põhivarasse.“
„Õpe peab muutuma interdistsiplinaarsemaks. Täna oleme rääkinud palju IKT-oskustest. Võtaks need oskused nüüd ka tööstusesse, nii et IKT-inimene mõistaks ka tootmisprotsessi iseärasusi,“ märkis Rami Morel.
Ka ülikoolide programmidesse peaks Moreli sõnul tööstus senisest rohkem kuuluma. „Me oleme kasutusele võtnud erinevaid IT-lahendusi, aga toodete või teenuste arendus on meie majandusele üsna vähe mõju avaldanud. Kuidas saavutada uus hüpe? Siin mängib suur osa tööstuse neljas revolutsioon ehk integreerime need IT-lahendused tootmisesse. See võiks tuua märgatava lisandväärtuse kasvu,“ rääkis Morel.
„Me peame kindlasti mõtlema tootearendusele. Siin ma kindlasti ei taha kuidagi alahinnata allhanget, see on väärtusahela osa ja kõik ei saagi olla tootearendajad,“ jätkas Morel.
Veel vajaks tööstuses tähelepanu teadus. „Praegu oleme suunatud pigem alusteadusele. Võib-olla suudame selle keerata rohkem rakendusteaduse poole ja luua süsteemi, mis tegeleks teatud valdkonna uuringutega, mis kõnetaksid meie majandust,“ rääkis ta.
„Üks olulisemaid asju, mida ettevõtted konjunktuuri kohta ütlevad, on see, et tööjõudu on puudu. Meie pilt on see, et meil on erinevaid programme ja ministeeriume ning kõigil on omad tegevused tööjõu kaasamise ja koolitusega seoses. Reaalselt peaks olema nii, et toome need asjad kokku,“ jätkas Morel ja lisas, et tekkima peaks tervikliku tööjõutellimuse ja koolituse süsteem.
„Meil on väga hästi käivitunud OSKA ja meil on ka Work In Estonia programm, mis on suunatud hetkel rohkem IKT-sektorile, kuid seda on plaanis laiendada,“ sõnas ta. Ta lisas, et tegelikult on olemas ka palju väiksemaid programme, mis tulekski nüüd kokku viia.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja uurige lähimas Opeli esinduses ise järele. Lisaks leiate sealt teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.