Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja Rumeenia tööjõu kasutamisest: nad ei karda rasket tööd
Maasikakasvatusega tegelev AranFarming kasutab hooajatöölistena Rumeenia tööjõudu ja on valikuga rahul. „Üldiselt on rumeenlased on väga tublid töölised, kes ei karda rasket tööd,“ ütleb ettevõtte juht Paavo Otsus, kes esineb 13. detsembril konverentsil „Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?“.
Paavo Otsuse sõnul on tal rumeenlasega positiivne kogemus juba sellest ajast, kui ta veel Šotimaal töötas. „Sealt lahkudes umbes poolteist tagasi säilitasin vajalikud kontaktid ning hakkasin kasutama sama ideed seoses tööjõu kasutamisega ka oma ettevõttes Eestis,“ ütles Otsus tööstusuudised.ee-le.
Millised rumeenlased töötegijatena on – millised on peamised positiivsed ja millised negatiivsed jooned?
Üldiselt on rumeenlased on väga tublid töölised, kes ei karda rasket tööd. Positiivse poole pealt on nad alati kohal õigel ajal ning valmis tegema seda, mida farmer nõuab, et saak õigeaegselt koristatud saaks. Töö tegemise seisukohalt midagi väga negatiivset välja tuua on raske, pigem on see sotsiaalne pool, mis ei ole seotud töölistega. Teatud rumeenlased on nahavärvilt tõmmumad kui keskmine eestlane ning maakohtades vaadatakse neile täna veel järgi, kui nad näiteks poes käivad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis kasutatakse täna palju näiteks Ukraina tööjõudu. Kas see bürokraatia on oluliselt väiksem, kui võrrelda ukrainlasi ja rumeenlasi?
Siiamaani on bürokraatia olnud oluliselt väiksem seoses rumeenlaste palkamisega, sest nad tulevad Euroopa Liidust ning neil pole tänu sellele vaja viisat ja muid dokumente, mis sellega kaasnevad.
Kas rumeenlased küsivad ukrainlastega võrreldes näiteks ka oluliselt rohkem palka?
Pigem ei küsi. Palgatase aianduses saagikoristamisel (marjakasvatuses) väga oluliselt ei varieeru. Palka makstakse enamasti tükitöö alusel olenemata sellest, kes ja kust tööline pärit on.
NB! AranFarmingu juht Paavo Otsus räägib Rumeenia tööjõu kasutamisest 13. detsembril Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee korraldatavat konverentsi „Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?“. Konverentsile saab registreerida SIIN. NB! Soodushind lõpeb täna.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.