Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus toetab välistööjõu palkamise soodustamist Eestis
„Tänased valitsuse otsused parandavad meie ettevõtluskeskkonda ning on oodatud uudis Eesti ettevõtjatele, kes kurdavad järjest teravamalt töökäte puudust, seda eriti hooajatöödel,“ lausus peaminister Taavi Rõivas, teatas valitsuse pressiteenistus.
Esiteks kinnitas valitsus üle juba varasemat seisukohta võõrtööjõule kehtiva palgakriteeriumi muutmiseks, mida Eesti ettevõtjad on juba pikemat aega taotlenud ja oodanud. Väga lihtsustatult öeldes – kui kehtiva seaduse järgi peab Eestis elamisloaga töötavale välismaalasele maksta 1,24 kordset Eesti keskmist palka, siis muudatustega langetatakse see ühe keskmise palga tasemele.
Teise ja olulise põhimõttena otsustas valitsus arvata palgakriteeriumi nõude alt välja välismaised hooajatöötajad, et tööandjad saaksid palgata hooajalist lisatööjõudu valdkondades ja ajal, kui tööjõupuudus on eriti suur.
„See on kindlasti tuntav leevendus meie turismi- ja põllumajandussektorile, kus välismaalt appi palgatud töötajale hakkavad kehtima samad tingimused, mis Eesti elanikele,“ lausus Rõivas.
Kolmanda suurema muudatusena toetas valitsus ettepanekut arvestada sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kes taotlevad Eesti elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina. See teeb Eesti suurinvestoritele atraktiivsemaks sihtkohaks ja arendab Eesti majandust. Suurinvestor on ettevõtja, kes suunab Eesti majandusse vähemalt üks miljon eurot.
KOMMENTAAR
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar:
Valitsuse tänane otsus leevendada välistöötajate palganõuet Eesti keskmiseni on vajalik on samm, kuid see ei ole kaugeltki mitte piisav. Võib öelda, et samm on, aga poolik, sest see ei aita sektoreid, nagu ehitus, teenindus, turism, aga ka osad tööstusharud, kus palk jääb keskmisele alla, ent kus oskustöötajate puudus on oluliseks arengu piduriks.
Kohtusin hiljuti ühe tööstusettevõttega, kes sooviks teha Eestisse 300 töötajaga tehast. Kuna vastavat tööjõudu pole aga Eestist saada, oleks tal umbes sada inimest tuua väljast. Kui tal see võimalik ei ole, jäävad loomata töökohad ka 200 eestimaalase jaoks.
Kui poliitikutel on siiski kindel tahe sisuda palga nõue keskmisega, peaks see olema valdkonnapõhine. Oleme vastava ettepaneku ka teinud ja täna oli see valitsuses ühe alternatiivina ka laual. Kahjuks ei julgenud valitsus täna teha piisavalt ambitsioonikat otsust, mis aitaks Eestis töökäte puuduse küsimust suures plaanis piisavalt leevendada.
Hetkel kuum
Oluline on teemat laiendada ja selgitada, et oskustöötajate puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt.
Me näeme juba täna probleeme Haigekassa rahastamisel, inimestel on raskusi eriarstiabi kättesaadavusel jne. Mida vähem on meil erasektori töötajaid, seda vähem laekub makse, millest riik tervishoidu ja pensione rahastab. See probleem ei kao, vaid süveneb veelgi.
Oleme välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. Nende arengute tulemusel peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest.
Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – Töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole.
Loodame, et Riigikogu siiski on valmis suuremat pilti nägema: parlamendil on siin võimalus teha ambitsioonikamaid otsuseid ehk tuua palganõe valdkonna keskmiseni ja miks mitte mitte üle vaadata ka sisserände kvoodi küsimus.
Seotud lood
Pärnu külje all asuvas Sauga Tehnopargis elu keeb – esimese etapi kõik krundid on tänaseks kasutusele võetud ning alale on kerkinud tootmis-, lao- ja ärihooned. Nüüd alustab Tori vald tehnopargi II etapi väljaarendamist, kus esimese sammuna valmistatakse enampakkumiseks ette viis ettevõtluskrunti kokku ligi 46 000 ruutmeetril. Vald rajab ise piirkonda ettevõtluseks vajaliku põhitaristu ning ootab huvilisi, kes seal tegutsema asuvad.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele