Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toit läheb kallimaks
Tulenevalt kasvavatest toorainehindadest, kavandatavatest maksumuudatustest, investeeringu-vajadusest ning palgasurvest prognoosivad mitmed toidutööstussektorid järgmiseks aastaks toodete hinnatõusu.
Avatud toidutööstuste nädala raames toimunud pressikonverentsil tõid mitmete tööstuste juhid välja, et kui toiduainete hinnad on seni õnnestunud hoida stabiilsetena, siis järgmisel aastal on hinnatõus paratamatu. „Eesti on end eluaeg sealihaga ära tootnud, kuid nüüd on isevarustuse tase 80%. 20 000 siga kadus kaardi pealt ära, kuna neid ei saanud müüa. Euroopas on ületootmine läbi, sigade arv on seal vähenenud 2-3%,“ tõdes Atria Eesti juht Olle Horm pressiteates. Kõik need asjaolud mõjutavad sealiha hinda.
„Toorpiima hind on täna kiires tõusus kõikidel turgudel,“ nentis Valio Eesti juht Maido Solovjov. „Kaks aastat on olnud toorpiima hind languses, kuid nüüd oleme ilmselt uue buumi lävel.“
Lisaks tooraine hinnatõusule on oluliseks lõpphinna mõjutajaks ka poliitilised otsused. Joogitööstust näiteks on väga valusalt mõjutanud alkoholi aktsiisitõus. Olvi Grupi äridirektori Peep Akkeli sõnul tuleks teha maksumuudatuste kehtestamisesse mõningane paus, sest juba möödunud aastane aktsiisitõus ei kergitanud enam maksulaekumisi riigieelarvesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul mõjutab järgmisel aastal hindu kindlasti pakendiaktsiis. „Samuti on murekohaks võimalik suhkrumaks, mida ei saa Euroopa Liidu õiguse järgi kehtestada ainult karastusjookidele. See tähendab, et kallimaks muutuksid väga paljud toiduained,“ rõhutas Potisepp. Samas on kättesaadavad importtoiduained, mida kavandatav maks ei mõjutaks.
Kuna Venemaa embargo kehtestamise järel on toidutööstuste eksport olnud languses, siis selle taastamiseks on vajalik teha olulisel määral lisainvesteeringuid, mis võimaldaksid kaugemates riikides turustada lisandväärtusega tooteid. Kõik toidutööstuste juhid tõdesid, et konkurents on tihe nii sise- kui välisturul ning senine investeeringute maht on olnud ebapiisav.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.