• 09.09.16, 12:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubavahetus vähenes

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 4%, teatas statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Kokkupandavate puitehitiste eksport Rootsi kahanes.
  • Kokkupandavate puitehitiste eksport Rootsi kahanes.
  • Foto: Andres Haabu
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetus EL-i liikmesriikidega vähenes oluliselt: võrreldes eelmise aasta juuliga langes eksport 8% ja import 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 165 miljonit eurot (2015. aasta juulis 156 miljonit eurot).
Juulis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (16%) ja Läti (10%). Eksport vähenes kõikidesse naaberriikidesse, enim Rootsi ja Lätti. Rootsi eksporditi eelmise aasta juuliga võrreldes vähem elektriseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi ning Lätti mootorikütuseid ja transpordivahendeid. Enim kasvas eksport Nigeeriasse ja Mehhikosse.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi seadmeid. Väljaveo kahanemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordi vähenemine (langus vastavalt 22 miljonit ja 10 miljonit eurot).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kahanes import Soomest ja Lätist. Eelmise aasta juuliga võrreldes veeti Soomest vähem sisse optikaseadmeid ja Lätist elektriseadmeid. Kõige enam kasvas import Hiinast.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi vähenemist mineraalsete toodete sisseveo kahanemine (langus 25 miljonit eurot).
Võrreldes käesolev aasta juuniga kahanes juulis eksport 10% ja import 7%.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juulis 69% kogu ekspordist, mis on käesoleva aasta madalaim tase. Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist võrreldes käesoleva aasta juuniga on enim mõjutanud elektriseadmete, mööbli, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljaveo kahanemine. Enim on võrreldes juuniga suurenenud mineraalsete toodete (kerge kütteõli ja elektrienergia) eksport. Riikide lõikes kahanes juulis võrreldes juuniga Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi, Mehhikosse, Soome, Saksamaale ja Belgiasse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele