Laastu talus Nõrava külas Harjumaal avatakse kolmapäeval, 24. augustil 177kW koguvõimsusega päikeselektrijaam. Maapinnale rajatud raamistikul paiknevad 668 päikesepaneeli on jagatud muundurseadmetega kuueks tootmisüksuseks.
- Päikesepaneelid. Foto: Meeli Küttim
Päikeselektrijaam on hetkel üks Eesti suuremaid, mis toodab elektrit jaotusvõrku. Arvestuslikult suudab päikeseelektrijaam tagada elektrivarustuse 40 majapidamisele, teatas jaama rajanud Laastu talu.
Maasikakasvatuse ja taluturismiga tegeleva peretalu üheks suunaks on uudne talukontseptsioon, mis lisaks tootmisele annab panuse ka taastuvate energiaressursside kasutamisele. 2015. aastal avas PRIA Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames meetme toetamaks investeeringuid maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks ning Laastu talu OÜ sai toetuse päikeseelektrijaama rajamiseks.
Taastuvad energiaallikad - tuul, päike, biomass ja vooluvesi võimaldavad süsinikuvaba energiatootmist, mis on äärmiselt oluline kliimamuutuste leevendamisel nii kohalikul kui ka maailmatasandil. Hajaenergeetika arengut nii Euroopas kui ka kogu maailmas jälgides võib päikeseenergiast elektritootmist pidada vaieldamatult üheks paremaks keskkonda säästvaks lahenduseks.
„Päikesekiirguse energeetiline ressurss on Eesti eri piirkondades üsna ühesugune, mis annab maainimestele hea võimaluse päikesepaneelide paigaldamiseks söötis põllumaadele, aga samahästi ka energiamahukate tootmisüksuste juurde. Laastu talu peamiseks tegevuseks on olnud maasikakasvatus, kuid järgides uutset talukonseptsiooni on peamiseks arengusuunaks liikuda edasi maaturismi, jätkusuutlikute protsesside edendamise ning taastuvenergia arendamise suunal,“ lisas Laastu talu peremees, päikeseelektrijaama rajaja Mihkel Loorits pressiteates.
„Energiapartner OÜ jaoks on tegu teise suurema päikeseelektrijaama rajamisega ja hetkel Eesti suurima kasutusloa saanud maapargiga. Laastu päikeseelektrijaam on meie jaoks esimene rajatud elektritootja, kus toodetav energia on mõeldud võrku müümiseks ja selle jaoks ehitatud omaette liitumine. Huvitavaks teeb päikesepaneelide uudne kinnituslahendus ja väga efektiivsed inverterid, millele on ehitatud jälgmise ja juhtimise süsteem, nii et üle interneti on võimalik inverterite toodangut piirata ning neid sisse ja välja lülitada“ kommenteeris Mikk Saar.
Ligi sajandi on elekter liikunud vaid jaamast tarbijani. Elektrivõrkude tulevik on aga mikro- ja väiketootjad ja kahepoolne liiklus elektrivõrgus. „Kuigi elektritootjaks hakkamine on muutunud väga lihtsaks, soovitame huvilistel hoiduda tormakatest otsustest ja enne päiksepaneelide ostmist kindlasti võrguettevõttega konsulteerida,“ selgitas Elektrilevi tootejuht Karl Kull.
Mikrotootjate liitumiskulud on enamasti sadades eurodes, kuid osadel juhtudel nõuab liitumine võrgu tugevdamist ja investeeringuid, mis võib liitumise väga kulukaks muuta. Kuna elektritootjale esitatakse liitumise arve vastavalt ehitustööde tegelikele kuludele, siis võrguettevõtet juba varakult liitumisplaanist teavitades saab ebameeldivaid üllatusi vältida. „Laastu talu on hea näide, kuidas enne elektrijaama ehitama asumist võrguettevõttega plaanid läbi arutada,“ lisas Kull. „SEB-l on hea meel olla partneriks Laastu talu päikeseelektrijaama ehitamise toetamisel. Tegu on ettevõtmisega ja mõttelaadiga, mida me ka ise pangas oluliseks peame – jätkusuutlik ettevõtlus. SEB kontorid kasutavad rohelist energiat ja ka kõik meie sularahaautomaadid töötavad tänu taasutvale energiale,“ ütles SEB suurklientide osakonna juhataja Priit Seeman.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.