Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogus arutletakse Eesti metsa- ja puidutööstuse investeeringute üle
Täna toimub riigikogu konverentsisaalis konverents “Väärtustame metsa – kasvatame majandust”, kus Eestis tegutsevate puidutööstusettevõtete juhid tutvustavad viimasel ajal tehtud investeeringuid ning avavad tagamaid, mis ajendas ettevõtteid investeerima.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Välja.
Foto: Raul Mee
“Metsa- ja puidutööstus on Eestis pikkade traditsioonidega majandusharu, mille roll majanduses on taaskord tõusuteel. Tegemist on ühega vähestest valdkondadest, mille väliskaubanduse bilanss on positiivne ja mis kasvatab Eesti jõukust. Seejuures ei ole vähetähtis, et see tulu jõuab otseselt sektori 38 000 töötaja, 110 000 erametsaomaniku ja RMK kaudu kõikide Eesti kodanikeni,” rääkis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Välja pressiteates.
EMLP-i liikmete viimastel aastatel tehtud investeeringute maht ulatub tema sõnul 300 miljoni euroni, millega on kasvatatud nii tootmismahte kui ka efektiivsust. “Ettevõtete aktiivne investeerimine näitab, et usk sektori kasvamisesse on jätkuv. Jätkusuutlikkuse ja keskkonna jalajälje vähendamise printsiibid loovad puidule uusi kasutusvõimalusi ja Eestil kui metsarikkal riigil on siinkohal võimalus oma olulisimat loodusvara, metsa, aina paremini kasutada ja väärtustada, mis võib anda olulise panuse ka majanduskasvu,” kirjeldas Välja.
Konverentsi korraldab EMPL koostöös riigikogu keskkonnakomisjoniga projekti “Puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klaster EU49332” raames.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.