Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DNB: SKP-d toetab ekspordi languse pidurdumine
„Eelmise aasta kogukasv oli 1,1% ehk kasv on veidi kiirenenud. Majanduskasvu taga on ühelt poolt tugev sisenõudlus, teisalt aga langev kaubaeksport. Eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra kiirem SKP kasv tuleneb sellest, et ekspordi vähenemine on veidi pidurdunud,“ märkis Priit Roosimägi.
„Eksport on langustrendis. Eesti kaubavahetus kahanes eelmisel aastal kolmandat aastat järjest. Langus jätkus ka esimeses kvartalis. Mõnevõrra on see küll aeglustunud – eelmise aasta langus -3,8%, 2016. aasta esimeses kvartalis (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) -2,2%,“ lisas Roosimägi.
„Olulisemate kaubagruppide osas oli esimeses kvartalis näha tagasiminekut mineraalsete toodete, metallitoodete ja masinate/seadmete osas. Tõusjad olid aga puittooted, sõidukid ja muud tööstustooted,“ sõnas ta.
Roosimägi märkis, et Eesti ekspordituruks on jätkuvalt peamiselt Euroopa Liidu riigid, mis möödutavad 75% ekspordist. „Seetõttu on Eesti majanduse käekäik sõltuv arengutest just selles piirkonnas. Üldjoontes oodatakse Euroopa majanduse järkjärgulist toibumist, sealhulgas on Soome pärast negatiivse kasvuga aastaid taas plusspoolele jõudnud. Taolised arengud annavad lootust, et ka Eesti ekspordi olukord paraneb.
Edasised arengud. Aprillis korrigeeris Rahandusministeerium käesoleva aasta majanduskasvu väljavaadet 2,0% peale (sügisel prognoositud 2,6% asemel). Selle taseme saavutamine sõltub suures osas eksporditurgude taastumisest, mis muuhulgas annaks ettevõtjatele vajalikku kindlust selleks, et jätkata investeeringuid.
Investeeringute mahud on langenud kolm aastat järjest. Ettevõtjad investeerisid eelmisel aastal 13% vähem kui 2012. aastal.
„Samas tuleb investeeringute juures silmas pidada asjaolu, et ka langenud mahtude juures moodustavad koguinvesteeringud endiselt 24% SKPst, millega oli Eesti Euroopas vähemalt esimese nelja riigi seas koos Rumeenia ja Rootsiga. Tšehhi andmed veel puuduvad, kuid võib eeldada, et ka sealne tase on Eestiga võrreldav,“ ütles Roosimägi. „Küll aga oodatakse selle aasta teises pooles ja järgmisel aastal investeeringumahtude uut tõusu, toetatuna muuhulgas Euroopa Liidu uue finantseerimisperioodi aktiveerumisest.“
Roosmägi rääkis veel, et arvestades sisemajanduse tasakaalustamatust, on jätkuvad investeeringud vajalikud selleks, et seniseid äriplaane uuendada ja kõrgemat lisandväärtust luua. „Selleks sunnib üha suurem kulusurve tööjõukulude poolelt, samas kui ekspordiarengud on olnud nõrgad ning puudub võimalus ka hindasid kergitada, et suurenenud kulusid tuludega katta. Pikemas perspektiivis on taolised arengud murettekitavad, kuna langevad kasumid vähendavad ettevõtjate ja investorite motivatsiooni Eestis tegutseda. See omakorda tähendaks nii töökohtade vähenemist kui maksutulude kokku kuivamist.“
„Kokkuvõttes võib öelda, et kindlus edasiste arengute osas on endiselt habras, kuid positiivsed trendid on siiski ülekaalus. Seetõttu on alust loota, et majanduse prognoositav 2%-ne kasv sel aastal on realistlik ja see võiks edaspidi kiireneda,“ ütles ta.
Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele