Tööinspektsioon viis läbi sihtkontrolli 31 metallitööstuse ettevõtetes, rikkumisi tuvastati 63. Metallitööstuses on oht töötajate tervisele suur. Eelmisel aastal hukkus metallitööstuses tööõnnetuse tagajärjel kaks töötajat.
Kokku kontrollisid inspektorid 31 metallitööstusettevõtet.
  • Kokku kontrollisid inspektorid 31 metallitööstusettevõtet.
Tööinspektorid kontrollisid 31 ettevõtet. Kaheksas neist ei tuvastatud ühtegi puudust. Seevastu 23  ettevõttes tuvastati 63 rikkumist, teatas tööinspektsioon.
Nõuetele ei vastanud tõsteseadmed, töövahendite ohutust tagavad seadised puudusid või ei kontrollitud nende korrasolu. Mitmel puhul oli koostamata ohutusjuhend, paigaldamata olid ohutusmärgid või ei vastanud nõuetele liikumisteed.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul sooviti sihtkontrolliga pöörata tähelepanu tõstevahendite ohutusele ja ennetada nendega seotud tööõnnetusi. „Metallitööstus on kõrge ohuhinnanguga valdkond, sest tööd tuleb teha masinate ja seadmetega. Kui need pole korras või töötaja satub nende ohualasse, võivad tervisekahjustused olla rasked. Ohutuks ja töötajate tervist säästvaks töötamiseks tuleb masinate ja seadmete korrasolu pidevalt kontrollida ning töötajaid põhjalikult juhendada ja välja õpetada,“ rõhutas ta. „Viimastel aastatel on juhtunud mitmeid väga kurvalt lõppenud õnnetusi just tõsteseadmete rikkisoleku või vale kasutuse tõttu. Seetõttu pöörasime sihtkontrollis erilist tähelepanu just sellele tööprotsessi osale,“ lisas Oja.
Eelmisel aastal registreeriti 4774 tööõnnetust, neist 533 juhtus õnnetusi metallitööstuse vallas. Metallitööstus on üks valdkondadest, kus on töötajatel kõige suurem oht saada tööga seotud tervisekahjustus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele