Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida toob 2016. aasta töösturitele?
Oleme aastaid olnud oma ettevõtluskeskkonna üle uhked, kuid viimastel aastatel tahetakse aina uusi kohustusi ettevõtjate õlule panna ja nii mitmedki muudatused on tekitanud palju pahameelt, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Olgu selleks siis kas autode maksustamine, pakendiaruandluse auditeerimise kohustus või kütuseaktsiisi tõus.
Kuid tõenäoliselt käesolev aasta suuri muutusi meie ettevõtluskeskkonnas siiski kaasa ei too. Ja see on hea, sest ettevõtjad vajavad stabiilsust ning rahu oma põhitegevusega tegelemiseks. Loodame siis tõesti, et see nii sel aastal ka jääb.
Palgakasv jätkub. Siseturg kahjuks ei toeta kasvu enam nii hästi kui mullu. Kuid välisnõudlus ja väliskeskkonna mõjud ilmutavad positiivseid märke. Välisnõudluse kasv ja konkurentsiolukord välisturgudel nõuab jätkuvalt investeeringuid nii tootmisse kui tootearendusse.
Investeeringuid seadmetesse survestab ka rahvastiku vähenemine ning teiselt poolt seab see suuremad nõudmised inimeste väljaõppele ja oskustele. Palgakasv jätkub ning vähemalt praegu ei ole näha ka oskustööjõu nappuse probleemile leevendust. Inflatsioon taastub ja tõuseb tõenäoliselt paari protsendi peale, mis majandusarengu seisukohast on pigem positiivne.
Ilmselt on kõikide ettevõtjate pilgud pöördunud sel aastal lootusrikkalt kauaoodatud haldusreformi poole. Ootused on kõrged ning see mõjutab kogu ühiskonda. Võib isegi öelda, et haldusreformi läbiviimiseks kohustab meid põhiseadus.
Suurim väljakutse on seejuures omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni tõstmine ning toetamine. Ligemale 80% omavalitsustest saavad pidevalt lisafinantseeringut riigieelarvest, et toime tulla. Ideaalne oleks, kui omavalitsused muutuksid oma tegemistes veelgi iseseisvamaks. Iga vald peaks seisma selle eest, et tema keskkond oleks ettevõtlust soosiv ning atraktiivne ettevõtjatele. Oluliselt suurenema peab omavalitsuste võimekus tervikuna.
Sammud bürokraatia vähendamiseks. Positiivsena peaksid sel aastal mõjuma bürokraatia vähendamisele suunatud tegevused. Bürokraatia ja halduskoormusega võitlemist on alustatud tegelikult aastaid tagasi, kuid esimeste reaalsete sammudeni oleme alles nüüd jõudnud.
Siin on hea näide, kus maksuamet ja statistikaamet plaanivad ühendada palgastatistika aruande tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooniga. See juba hoiaks oluliselt ettevõtja aega kokku ning kaoks ära ühtede ja samade andmete esitamine erinevatele asutustele.
Tulemas on ka mitmed edasiarengud haridusvallas, kus arvestatakse ka ettevõtjate vajadusi haridussüsteemile. Olgu selleks siis oskuste prognoosi süsteemi ehk OSKA rakendumine või “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” käivitamine.
Valitsus koostab tööstuspoliitikat. See peaks andma samuti selgema ülevaate, mida ettevõtjal on oodata ning kuidas riik saaks omakorda ettevõtjat aidata. Tööstuspoliitikas pakutakse lahendusi tööstussektori suurematele murekohtadele, mis on seotud nii tööjõu, taristu, maksude kui ka tootearendusega. Selle koostamisse on ettevõtjad olnud kaasatud algusest peale.
Eksportivat tööstust tuleb toetada. Ekspordi edendamisel peab lähtuma tööstuste vajadusest. Tuleb meeles pidada, et tööstuse osatähtsus majandusarengus on väga suur, mistõttu tuleb sellele ka palju tähelepanu pöörata.
Hetkel kuum
Samuti tuleb ekspordi edendamisel püüda enamgi veel lähtuda eksportiva tööstuse vajadustest, sest üle poole ekspordist annab riigis just töötlev tööstus.
Riik saab siin aidata nii tehnoloogiamahuka tootmise toetamisega kui ka riigi hea kuvandi loomisega maailmas. Just viimane aitab meie ettevõtjatel uusi turge leida ja tooteid kallimalt müüa. Väikese riigi jaoks on tuntuse suurendamine väljakutsuv, kuid äärmiselt oluline.
Kokkuvõtteks, loodame stabiilset aastat, ilma suuremate muudatusteta. Kuid ka uusi ideid/meetmeid, kuidas saada hakkama keskkonnas, kus elanikkond väheneb ja vananeb, palgasurve on suur ning eksporditurud konkurentsitihedad.
Autor: Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele