Juhtimiskonsultant: maineka ülikooli diplomist on saanud hügieenifaktor

„Kui juht tahab minna ükskõik millisesse Lääne ettevõttesse juhiks, siis enamasti jälgitakse tema track record’it ehk tausta. Tausta on meie juhtidel väga raske näidata, sest isegi meie suurettevõtted on maailmamastaabis väga väikesed ja selle kogemuse baasil ei usu keegi, et sa võiksid sobida,“ ütleb Rillo.

„Teine küsimus on see, mis on su haridus. Kas sul on mõne kõrgelt hinnatud ülikooli diplom ette näidata? See on tegelikult see koht, kus viie aasta jooksul on toimunud oluline hüpe. Kui sul Eestis oli veel viis aastat tagasi ette näidata näiteks Harvardi kraad, siis võisid ükskõik millise Eesti ettevõtte ukse avada ja öelda, et ma nüüd tulin. Aga tänaseks on sellest saanud vaid hügieenifaktor, sest Eestis on sadu juhte, kel on tippülikoolide tunnistused olemas,“ märgib ta.

Välisriigis töötamine on hea kasvataja. Rillo sõnul on tegelikult Eesti juhtide liikuvus viimasel ajal suurenenud. „Üks paremaid juhtimispraktikaid ongi see, kui keegi on mingisuguse kontserni sees liikunud välisriiki ja seal uusi praktikaid omandanud ning tuleb siis nende teadmistega tagasi,“ sõnab juhtimiskonsultant. „Inimesed lähevadki mõneks ajaks Rootsi või Türki ja tulevad teadmistega tagasi ning näevad, kuidas saaks asju ka Eestis teistmoodi teha. Kui juht käib kohtades, kus turu suurus ja skaalad on hoopis teised, siis see on hea kasvataja,“ soovitab ta.

„Teine väga selge asi, mis on viimase viie aasta jooksul tekkinud, on varasemad start up’i mehed, kes on juba mingisugused exit’id teinud ja kellel on piisavalt vaba raha. Neil olemas see praktika, mida tähendab ehitada nullist üles eskaleeritav ärimudel, mille turuks on kogu maailm. Selle baasil on võimalik kogemusi kasutada,“ ütleb Marko Rillo.

Loe pikemat intervjuud juhtimiskonsultandi Marko Rilloga 25. veebruaril Äripäeva vahel ilmuvast Tööstuse kuukirjast. Kuukirjas annab Rillo nõu, millele ka tööstusettevõtted peaksid edasipidi tähelepanu pöörama.