Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millised on Elektrilevi kolm kõige suuremat väljakutset tulevikuks?
Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere kirjutab blogis, et elektri mikrotootmise tehnoloogia kiire arengu ja langustrendis hindade ajajärgul ei saa võrguettevõtte kui monopoli kadumise kohta küsida enam kas, vaid millal. See tähendab, et Elektrilevil on vaid üks ülim eesmärk – pakkuda konkurentsivõimelist ja taskukohast võrguteenust. Millised väljakutsed vajavad alistamist, et olla konkurentsivõimeline?
Euroopa madalaim energiatihedus. Euroopa Komisjoni raporti järgi tarbitakse Eestis liinikilomeetri kohta 133 MWh elektrienergiat. Seda on kuuendiku võrra vähem kui suure hajaasutusega Soomes, kaks korda vähem kui Saksamaal ja kolm korda vähem kui Hollandis. Seda näitajat veelgi põhjalikumalt uurides leidsime, et 58% Elektrilevi liinidest on ehitatud hajaasutusse, kus neid kasutab 13% klientidest, kes tarbivad 4% kogu elektrivõrku läbivast elektrist. See ei ole enam võrguettevõtte, vaid riigi rahvusvahelise konkurentsivõime säilimise väljakutse, sest elektrivõrku peavad kõik kasutajad ülal solidaarselt. Tuleb kasvatada energiamahukat tootmist või vähendada liinikilomeetreid. Hetkel veel koostamisel energiamajanduse arengukava näeb ette varustuskindluse kahekordse paranemise. Ülitihedas ja tihedas asustuspiirkonnas, kus asuvad rohkem kui pooled majapidamised ja ettevõtted, ületame juba täna seatud eesmärki. Elektrikatkestuste keskmine kestus on vähem kui 50 minutit aastas. Hajapiirkonnas on keskmine aastane katkestusaeg ligi 12 tundi. Kuid alajaamade ja elektriliinide uuendamise keskmine tasuvusaeg hajapiirkonnas on 250 aastat. Elektrivõrgu eluiga on „vaid“ 40 aastat. Viimase kolme aastaga on võrku liidetud ligi 450 mikrotootjat. Tehnoloogia odavnemise ja jõustuvate ehitusregulatsioonide mõjul prognoosime selle numbri hüppelist kasvu. Elektrivõrkudesse sisse programmeeritud heitlikule tarbimisele lisandub järjest enam heitlikku tootmist. Teoorias lahendaks olukorra elektrivõrgu tugevdamine ja ümberehitamine, kuid selleks vajaliku miljardi euro suuruseks investeeringuks ei ole raha. See tähendaks töökorras liinide ümberehitamist ja võrgutasude hüppelist kasvu, aga võrgutasud saavad tulevikus vaid langeda.
Madal varustuskindlus.
Uued energialahendused nõuavad uut võrku.
Need kolm suurt väljakutset paistavad tänaste võimaluste juures nagu läbi kiviseina astumine – lihtsam tunduks käed tõsta ja loobuda. Aga see ei oleks lahendus. Vastus nende väljakutsete alistamiseks peitub tehnoloogia arengust ja innovatsioonist maksimumi võtmises ning Elektrilevi kasvatamises konkurentsis edukalt toimivaks ettevõtteks. Selleks peame loobuma senistest mõttemallidest. Näiteks arusaamast, et elektrivarustuse tagamise ainus võimalus on elektriliinid. Tehnoloogia arenguga langevad hinnad tuleb pöörata hajaasustuse ja riigi konkurentsivõime kasuks. Elektrilevil on Raplamaal käsil pilootprojekt, kus testime, kas on võimalik ligi 100 000 euroga liini uuendamise asemel tagada majapidamisele teistega võrdväärne elektrivarustus poole odavamalt – mikrotootmisseadmete ja generaatori abil, ilma liinideta. Esimesed testitulemused suveperioodil olid lootustandvad, kuid otsustavaks saab pikk ja pime talveaeg. Võimaliku lahendusena tuleks põhjalikult kaaluda elektrivõrgu jagamist varustuskindluse piirkondadeks, kus on diferentseeritud võrgutasu ja varustuskindluse tasemed. Analüüsida tuleks võrgutasude struktuuri muutmise võimalusi selliselt, et keskmine võrgutasu jääks tänasele tasemele või langeks, kuid võrgu ülalpidamisse panustaksid kõik elektrivõrku liidetud majapidamised ja ettevõtted. Peame jätkama big data andmeanalüüsi arendamist, et suudaksime tagada iga investeeritud euro maksimaalse mõju elektrivõrgu töökindlusele. Nii eemaldame investeeringutest inimliku eksimuse võimaluse. Investeerimisotsuse kriteeriumiks peab olema ühiskondlik kogukasu, mille arvutamisel ja rakendamisel teeme esimesi edusamme. Eelnev on ainult osa võimalikust lahenduste paketist, millega meie tipptasemel spetsialistid iga päev tegelevad, et võrguettevõte oleks konkurentsivõimeline uute energialahendustega konkureerides. Uued lahendused toovad muudatusi mitte ainult klientidele, vaid ka Elektrilevile. Näiteks personalivalikus: elektriinseneride kitsal tööjõuturul konkureerimisele lisandub võitlus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippspetsialistide eest. Võrguettevõtteid ootavad ees aastad, kus põhjalikud muudatused ei toimu mitte ainult mõttemallides, vaid ka tegutsemispõhimõtetes. Samamoodi nagu interneti- ja telefoniteenuse pakkujad on viimase kümnendiga läbi teinud totaalse ümbersünni.
Blogipostitus pärineb Elektrilevi kodulehelt.
Autor: Tarmo Mere, Elektrilevi juhatuse esimees
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele