Nädala börsiuudised: vase hind stabiliseerus; rauamaak langes alla 40 dollari tonnist; OPEC vedas nafta hinna 7 aasta madalaima tasemeni.
Blogi autor Mait Kraun.
  • Blogi autor Mait Kraun.
  • Foto: Andres Haabu
Vase hind stabiliseerus
Vase hind hakkas nädala keskel tõusma, sest maailma suurim vaske kaevandav börsifirma Freeport-McMoRan teatas, et tootmist vähendatakse veelgi.
Freeport laiendas kulude kärpimist ja tootmise vähendamist. Sellega püüab ettevõte suurendada likviidsust, sest toorainete hinnalangus on tekitanud palju probleeme. Metall on 2015. aastal odavnenud juba 27 protsenti – peamiselt suurenenud tootmise ja Hiina nõudluse jahenemise tõttu.
Rauamaagi hind on langenud juba alates 2014. aasta algusest. Maailma suurimad kaevandusfirmad BHP Billiton, Rio Tinto ja Vale on kasvatanud oma toodangut hoolimata sellest, et nõudlus Hiinas kahaneb. Hiljuti tuli ka uudis Austraaliast, et Gina Rinehartile kuuluv Roy Hill paneb esimese laadungi rauamaaki teele.
Axiom Capitali pikaajalisem prognoos on, et 2017. aastaks kukub rauamaagi hind alla 30 dollari tonnist.
Suurimad kaevandajad panustavad sellele, et suurem toodang aitab neil kärpida ühiku kulu ja kaitsta turuosa, kuna väiksemad tegijad on sunnitud uksi sulgema.
Teistest toorainetest kukkus nikli hind 3,3 protsenti ja tina odavnes 3,1 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva pärastlõunaks 8680 dollarit ja 14550 dollarit tonnist. Alumiinium tõusis 0,3 protsenti ja tonn maksab 1490 dollarit.
Plaatina hind kallines 3,5 protsenti ja Pallaadium lisas 4,7 protsenti. Kummagi unts maksis neljapäevaks 858 ja 552 dollarit.
OPEC vedas nafta hinna 7 aasta madalaima tasemeni
OPECi reedel toimunud naftaministrite kohtumisel Viinis ei lepitud kokku tootmismahtudes.
Sisuliselt tähendab see seda, et kartell ei toimi ja iga riik pumpab küllastunud turule naftat edasi nii palju kui jõuab.
Nii jääb see vähemalt OPECi järgmise nõupidamiseni tuleva aasta juunis, mil on tekkinud ehk suurem selgus, mida sanktsioonide alt vabaneva Iraani naasmine naftaturule tähendab. Ning kas õnnestub veenda OPECi väliseid riike nagu Venemaa ja Kasahstan tootmist piirama.
„Meil tuleb oodata ja vaadata,“ ütles kohtumist juhtinud Nigeeria naftaminister Emmanuel Ibe Kachikwu.
Tootmispiiranguid küll arutati, kuid kui kartelli mitte kuuluvad tootjad mahte ei vähenda, ei aitaks kärped hinda tõsta.
Nafta hind hakkas selle peale kiiresti odavnema ja hinnalangus jätkus ka sellel nädalal. WTI toornafta hind odavnes nädalaga 8,3 protsenti ning barreli hinnaks kujunes 37 dollarit. Brent langes esmakordselt 7 aasta jooksul alla 40 dollari taseme – nädal lõpetati 7,5 protsendiga miinuses ja barreli hind oli neljapäeva pärastlõunaks 39,86 dollarit. Kui hinnad piisvalt kaua niivõrd madalal tasemel püsivad, peaks täiendav bensiini hinnalangus jõudma ka Eesti tanklatesse.
Järgmine aasta peaks hind tõusma hakkama
OPEC avaldas mõned päevad hiljem oma kuuraporti, kus märgitakse, et konkurentide naftatoodang peaks uuel aastal vähenema ja see toob kaasa nafta hinna tõusu.
Raportis märgitakse, et OPECisse mitte kuuluvate naftatootjate toodang on võrreldes 2014. aastaga sel ja järgmisel aastal väiksem. „2016. aastaks on oodata, et nende tootjate päevane naftatoodang langeb 380 000 barreli võrra, kokku 57,14 miljonile barrelile päevas,“ seisab raportis.
Autor: Nädal börsil

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele