Statistikaameti teatel ekspordi ja impordi mahud augustis vähenesid ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul pole septembri kaubavahetuse näitajates märgatavat paranemist oodata.
"Septembris oli nii ekspordi kui ka impordi aastatagune võrdlusbaas kõrgem kui eelneval kuul, mistõttu märgatavat paranemist kaubavahetuse näitajates oodata pole," teatas MKM.
Eesti import on väga sõltuv ekspordinõudlusest välisturgudel, mistõttu toimusid impordis ekspordiga sarnased muutused. Augustis kahanes kõige kiiremini mineraalsete toodete ning transpordivahendite sissevedu.
Samas ka metalli ja metalltooteid ning tekstiili ja tekstiiltooteid toodi sisse vastavalt 6 ja 12 protsenti vähem kui aasta varem. Paljude teiste kaubagruppide, nagu masinate ja seadmete, keemiatoodete, puidu ja puittoodete sissevedu suurene.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo püsis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samal tasemel. Septembris prognoosisid eksporttellimuste suurenemist 7 protsenti ning tellimuste kahanemist 29 protsenti tööstusettevõtetest, mis oli vastavalt 4 ja 2 protsendipunkti vähem kui eelmise aasta septembris. Suurim osa ehk 64 protsenti ettevõtetest prognoosis tellimuste jäämist samale tasemele.
Suuremat eksporttellimuste kasvu ootasid rõivatootjad, ent suurimat langust prognoosisid elektriseadmete tootjad. Samal ajal jätkus septembris majandususalduse indeksi kasv. Euroopa Liidu majandususaldus kasvas 1,5, euroalal 0,6 ja Eestis 1,3 protsendipunkti. Meie olulisematest kaubanduspartneritest tõusis majandususalduse indeks Rootsis, Leedus ja Soomes, kuid langes Lätis.
Statistikaameti teatel vähenes kaupade eksport 2015. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 6% ja import 3%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.