Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurim raamatutrükikoda käivitas uue tootmise

OÜ Print Best käivitas tootmises uue etapi, mis võimaldab tõsta tootmismahtu 50% ja konkureerida Skandinaavia ning Euroopa turgudel suuremahuliste tellimuste eest.
Print Best käivitas tootmise uue etapi, mille investeeringutemaht oli 3,6 miljonit eurot, EASi toetus oli sellest ligikaudu 1 miljon eurot. Investeeringuga soetati kaks uue generatsiooni manrolandi trükiseadet ja 5-värvi manroland Evolution ja 8-värvi Hi print, mis on ühed esimesed Skandinaavias, ütles Print Besti juhataja Tanel Vendeström. Lisaks soetati ka kaks Heidelbergi voltimisliini Stahl. „Kõik seadmed on varustatud uuema põlvkonna  tehniliste lahendustega, mis aitavad viia trükiprotsessi mitmeid kordi efektiivsemaks,“ kinnitas Vendeström.
Investeeringud annavad võimaluse tõsta tootmise mahtu ca 50 % ja lühendavad tunduvalt tellimuse tähtaegu. Vendeströmi sõnul luuakse investeeringute tulemusena juurde kõrge kvalifikatsiooniga töökohti ja ettevõttel on võimalik siseneda Skandinaavia ja Euroopa turgudel suuremate klientide mahulepingute täitmise konkurentsi.
Print Best on spetsialiseerunud peamiselt kõvakaaneliste raamatute ja liimköites tootekataloogide tootmisele. Kogu toodangust moodustub eksport Skandinaaviamaadesse ligikaudu 90%. Tänavuseks käibeks prognoosib ettevõte 9 miljonit eurot. Trükikoda annab tööd ligi 100 spetsialistile ja töötab 24/7.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele