„Aktsiisitõus kuludena 2018. aastal kogu väärtusahelas ulatub sellisel juhul 11 miljoni euroni aastas, tänase aktsiisimääraga võrreldes. Kuna puittoodete turuhinnad ei sõltu Eesti kulutasemest, jääb metsaomanikul selle kulu võrra puidumüügi tulu väiksemaks,“ kirjutas Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann riigikogu rahanduskomisjonile.
Kirjas toodi esile, et näiteks kasvava metsa raieõiguse müügilt väheneb metsaomaniku tulu aktsiisitõusuga seonduvalt kuni kolm protsenti.
Liit informeeris poliitikuid ka sellest, et juba praegu on Eesti metsa- ja puidutööstus meie põhjapoolsete konkurentmaade Soome ja Rootsiga võrreldes kütuseaktsiisi mõistes oluliselt ebasoodsamal konkurentsipositsioonil.
„Soomes näiteks saab kasutada aktsiisivähendusega diislikütust nii metsamajandustöödel kui ka tööstuses tehase territooriumil. Meie tänane diislikütuse aktsiisimäär on 39,29 senti/l. Soomes metsas ning tehastes kasutataval diislikütusel 18,74 senti/l. Meie aktsiisimäär on üle kahe korra suurem. Vahe Soomega meie metsamajandustööde ja tööstuse tootmismahtude juures ulatub aktsiisimäära erinevustes seitsme miljoni euroni. Planeeritav aktsiisimäära tõus Eestis suurendab vahet 2018. aastaks veelgi,“ märkis Otsmann.