Investeeringutoetus aitab toidutööstuse konkurentsi

Kuna kolmveerand toiduainetööstuse ettevõtetest tegutsevad maapiirkonnas, on suurimaks tööjõu puudumise põhjuseks ettevõtte asukoht. Probleemiks on ka sektoris pakutav madal töötasu, töötingimused ning kutse- ja kõrgkoolides antava hariduse mittevastamine tööandjate vajadustele.

Lisaks tööjõu puudumisele on siseturul oluline konkurentsivõimet vähendav tegur tooraine hind. Väljapoole EL jõudmist takistavad lisaks ka kaubanduspiirangud, eriload ja poliitika. Sarnased hinnangud on püsinud viimased kuus aastat, mis näitab suutmatust muutusteks ning vajadust täiendava abistamise järele.

Uuringu tulemuste kokkuvõttena on kindlasti positiivne, et toodangu turustamise viisid ja kohad on mitmekesisemaks muutunud, kuigi ettevõtete keskmine ekspordi osa müügitulust on langenud. Tööstuste hinnangul on suurimaks turutõrkeks sõltumata turu asukohast  konkurentide madalam hinnatase ja jaekaubanduse „ketistumine“. Turustamisviiside muutusega viimastel aastatel püütakse turutõrkeid leevendada.

Ka saadud investeeringutoetus (MAK 2007–2013 alameede 1.6.1) ettevõtteid paljudes valdkondades positiivselt mõjutanud – tootlikkust ja toodete kvaliteeti tõsta, tootearendusse panustada ja energia kokkuhoidu saavutada.

MAK 2007-2013 alameetme 1.6.1 toel investeeritakse toiduainetööstusesse 93,6 mln eurot, peaasjalikult uutesse seadmetesse ning lao- ja tootmishoonete rekonstrueerimisse. Toetuse osa moodustas investeeringutest 45,1 mln eurot.

Konkurentsivõime tõstmiseks tuleks teha koostööd, tooteid aktiivselt turustada ja tootmistehnoloogiat jätkuvalt moderniseerida.

Koostööst võib kujuneda ettevõtte jätkusuutlikkuse võti või konkurentsieelis teiste ettevõtet ees. Aktiivsemalt on seni koostööd tehtud teiste sama tegevusala ettevõtjatega – Eesti siseselt 71%, teistes ELi liikmesriikides 35% ka väljaspool ELi 10%. Koostööd on tehtud eelkõige allhanke tegemisel. Samuti on koostööd tehtud teadus- ja arendusasutustega (71% ettevõtetest) ning seda peamiselt töötajate koolituse, tootearenduse, rakendusuuringute ja tootmisprotsessi arenduse valdkonnas. Probleemiks on koostöö kallidus ning tulemuste ettearvamatus, mittevastamine ettevõtete ootustele.

Kuna enamik toiduainetööstuse ettevõtteid on mikro- ja väikeettevõtted, kel on piiratud inim- ja finantsressursid, vajatakse tuge turunduses. Avaliku sektori tuge oma toodete müügil Eestis on tunnetanud 28% ning väljaspool seda alla 20% küsitletavatest. Välisturgudele pääsuks vajavad ettevõtjad kontakte ja väljaspool EL asuvates riikides kaubanduspiirangute kaotamist.

Toiduainetööstuse kasumi kahanemise tingimustes on oluline jätkata sektori toetamist investeeringutoetuste ja riigipoolsete finantsinstrumentidega, et ettevõtted saaksid jätkuvalt investeerida tootmistehnoloogia moderniseerimisse.