Autor: Raigo Neudorf • 26. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teelõik rajati Eesti Energia ja partnerite koostöös ning Euroopa Liidu LIFE+ fondi toetusel põlevkivituha kasutusvõimalusi uuriva OSAMAT projekti raames.

Simuna-Vaiatu tee turbase aluspinna ettevalmistamisel kasutati sideainena kuni nelja meetri sügavusel põlevkivituha ja tsemendi segu. Selle tulemusel mass-stabiliseeriti maanteealune pinnas.

„Simuna-Vaiatu 500-meetrine katselõik on jagatud viieks osaks, kus igas sektsioonis kasutati erinevat tuhaliiki ja -kogust ning erinevas koguses tsementi. Sel moel saab analüüsida, milline kasutatud segudest on tee-ehituseks kõige sobilikum,” selgitas üks projekti eestvedajatest, Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste.

Maanteede ja tammide rajamisel eemaldatakse tavaliselt pehme pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga. Teine võimalus on mass-stabiliseerimine, mille tulemusel pehme pinnas tugevdatakse vajaliku tugevuseni ilma pinnast eemaldamata.„Meie projektis katsetasime turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha ja tsemendi segudega. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ märkis Meriste.Pinnase stabiliseerimine Simuna-Vaiatu teelõigul lõpetati 2013. aasta oktoobris. Konstruktsiooni paigaldati spetsiaalsed seadmed, mille abil jälgiti selle vajumist. Juulis 2014 paigaldati kivistunud alusele teekate, mille alumised kihid ehitati poole teelõigu ulatuses tsementi kasutamata keevkihttuhast ja teine traditsioonilisel meetodil ehk kompleksstabiliseerimist kasutades.Simuna-Vaiatu valminud teelõiku seiratakse kuni 2016. aastani, et tuvastada, milliseid muutusi põlevkivituhale rajatud teel tekib.„TTÜ, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Teede ja Tehnokeskuse poolt läbiviidava keskkonnaseire käigus uuritakse nii pinnast, pinnasevett, stabiliseeritud kihi kivinemist, konstruktsiooni vastupidavust kui teekatte kulumiskindlust," tutvustas Meriste.Tema sõnul on tuhal tsemendiga väga sarnased omadused, kuid tuha kasutamine oleks tee-ehitusel majanduslikult mõistlikum.

„Põlevkivitööstuse kõrvalsaadusena tekkivale tuhale on uute kasutusvõimaluste leidmine väga oluline ka keskkonnasäästlikkust silmas pidades. On tähtis, et põlevkivituhka tunnustatakse järjest enam kui toorainet ning seda ei peeta vaid jäätmeks."

Ta lisas, et põlevkivituhal on ka teisi kasutusvõimalusi – see on väärtuslik tooraine tsemenditootmises, ehituses ja ka põllumajanduses, kus tuhka pinnase neutraliseerijana ja väetisena kasutatakse.