Põlevkivituha abil valmis 500-meetrine teelõik

Maanteede ja tammide rajamisel eemaldatakse tavaliselt pehme pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga. Teine võimalus on mass-stabiliseerimine, mille tulemusel pehme pinnas tugevdatakse vajaliku tugevuseni ilma pinnast eemaldamata.„Meie projektis katsetasime turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha ja tsemendi segudega. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ märkis Meriste.Pinnase stabiliseerimine Simuna-Vaiatu teelõigul lõpetati 2013. aasta oktoobris. Konstruktsiooni paigaldati spetsiaalsed seadmed, mille abil jälgiti selle vajumist. Juulis 2014 paigaldati kivistunud alusele teekate, mille alumised kihid ehitati poole teelõigu ulatuses tsementi kasutamata keevkihttuhast ja teine traditsioonilisel meetodil ehk kompleksstabiliseerimist kasutades.Simuna-Vaiatu valminud teelõiku seiratakse kuni 2016. aastani, et tuvastada, milliseid muutusi põlevkivituhale rajatud teel tekib.„TTÜ, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Teede ja Tehnokeskuse poolt läbiviidava keskkonnaseire käigus uuritakse nii pinnast, pinnasevett, stabiliseeritud kihi kivinemist, konstruktsiooni vastupidavust kui teekatte kulumiskindlust," tutvustas Meriste.Tema sõnul on tuhal tsemendiga väga sarnased omadused, kuid tuha kasutamine oleks tee-ehitusel majanduslikult mõistlikum.

„Põlevkivitööstuse kõrvalsaadusena tekkivale tuhale on uute kasutusvõimaluste leidmine väga oluline ka keskkonnasäästlikkust silmas pidades. On tähtis, et põlevkivituhka tunnustatakse järjest enam kui toorainet ning seda ei peeta vaid jäätmeks."

Ta lisas, et põlevkivituhal on ka teisi kasutusvõimalusi – see on väärtuslik tooraine tsemenditootmises, ehituses ja ka põllumajanduses, kus tuhka pinnase neutraliseerijana ja väetisena kasutatakse.