Autor: Eliisa Matsalu-Alaküla • 16. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vitsuri sõnul kujundavad Eesti majandusolukorda kriisid, mis alluvad meie kontrollile kas väga vähe või üldse mitte. Eurotsooni kriisi, Vene ebastabiilsuse ja Ukraina kriisi kõrval on sellised mõjud veel ka näiteks rahvastiku vananemine ja maailma iganenud majandusmudel, mis Vitsuri sõnul kohe kuidagi toimida ei taha.

„Me lihtsalt peame neid kriise tajuma ja püüdma nende kõrval kohaneda. Nende pärast ei tasu veel kirvest põõsasse visata ja öelda, et kõik on läbi - kuni tuumasõda pole, pole veel midagi läbi,“ ütles ta täna majanduse kriisiseminaril.

Vitsur märkis, et kuigi Venemaa on sõjaliselt tugev, ei näe ta Eesti idanaabris üksinda võimekust muuta kogu maailma nägu. „Kui võrrelda Venemaa võimekust USA omaga, siis ma ei näe ühtegi võimalust, kuidas saaks Venemaa maailmaasjad segi ajada,“ ütles ta. Tema arvates peaks silmad lahti hoidma hoopiski Hiina ees, kellel on potentsiaali tulevikus kasvada suureks ohuks.

Vitsuri sõnul on Hiina suur ja võimsa tööstusega riik. Kuigi praegu on Hiina veel sõjaliselt nõrgem kui Venemaa, siis tõenäoliselt on nad 20 aasta pärast juba võrdsed. „See on asi, millega tuleks arvestada,“ ütles ta.

Vitsur lisas, et tema arvates on Eesti kõige valulisem probleem rahvastiku vananemine. Selleks, et Eestist ei lahkuks liiga palju tööjõudu on tema sõnul vaja luua korralikke töökohti. „Praeguses olukorras me enam jätkata ei saa,“ ütles ta.