Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu nimetas Sirje Potiseppa liidu juhatajaks järgmiseks kolmeks aastaks.
Volikogu esimehe Enn Kunila sõnul on volikogu otsus Sirje Potiseppa jätkamise osas liidu juhatajana igati loogiline samm.
„Meie ettevõtted on olnud Sirje Potiseppa tööga rahul ja hindavad tema panust Eesti toiduainetööstuse arengusse,“ sõnas Kunila.
Potisepp on Toiduliitu juhtinud alates 2005. Aastast, tema esmased kokkupuuted toiduainetööstusega pärinevad aga juba 1989. aastast ASist Remedia. Ühtlasi on Potisepp olnud ametis Põhja-Tallinna linnaosa vanemana.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ma arvan, et Toiduliidu juhina on mul põhjust uhkust tunda selle üle, et Eesti toitu hinnatakse ja väärtustatakse aina enam,“ tõdes Potisepp. „Samas on eesseisvad väljakutsed suuremad kui kunagi varem. Poliitilistest sanktsioonidest tingitud piiratud ekspordivõimalused pole suureks murekohaks ainult põllumeestele, vaid ka tööstustele – tuleb leida kiiresti alternatiivseid võimalusi toodete müümiseks, tagamaks ettevõtete jätkusuutlikkus ja töökohad.“
Potiseppa sõnul on liidu roll ka edaspidi Eesti toidu väärtustamise eest seismine ning kodumaise toidutööstuse tuntuse tõstmine. Toiduliit korraldab igal aastal mitmeid Eesti toitu tutvustavaid kampaaniaid ning annab välja lipumärki Eestis toodetud toiduainetele. Ühtlasi viis liit tänavu juba 20. korda läbi „Parim Eesti toiduaine“ valimise. Valminud on ka toidutootmise argipäeva tutvustav veebikeskkond tunnetoitu.ee.
Toiduliit loodi 3. novembril 1993, mil asutajaliikmete hulgas oli 16 ettevõtet. Täna seisab Toiduliidu taga pea 100 liiget. Toiduliidu liikmeskonna ettevõtted hõlmavad 80% Eesti toiduainetööstuse käibemahust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.