Pajo: Eesti saab end 10 aastaga energiaimpordist lahti siduda

Umbes 80% Eesti Energia poolt kaevandatavast põlevkivist läheb täna Narva elektrijaamade kateldesse elektri tootmiseks. Vaid 20% põlevkivist suundub aga õlitehastesse, kus sellest toodetakse põlevkiviõli. See on poole sajandi jooksul väljakujunenud praktika, mis Pajo kinnitusel muutub juba lähitulevikus.

„Täna, kui elektriturg on avatud, riikidevahelised ühendused on tugevad ja nafta hind püsib suhteliselt kõrge, on mõistlik põlevkivist toota õli. Toon ühe lihtsa näite. Selleks, et kasvatada väärtust 100 miljonit eurot aastas, peaksime põlevkiviärisse investeerima 500 miljonit eurot. Investeeringu tegemiseks kulub umbes 5 aastat ja tulu saamiseks läheb vaja umbes 4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Plaani elluviimine ei vaja riigilt toetust, see on majanduslikult jätkusuutlik. Selleks, et sama summa ehk 100 miljonit eurot aastas teenida näiteks tuulikutega, tuleb investeerida kolm korda rohkem ehk umbes 1,5 miljardit eurot. Lisaks on vaja saada riigilt taastuvenergia toetusi, kuna praeguse elektri hinna juures ei ole investeering majanduslikult tasuv,“ märgib Pajo.Poole rohkem energiat ja üle kahe korra rohkem väärtust

„Otse põletades saab ühest tonnist Eesti põlevkivist umbes 850 kWh elektrit. Kui aga kasutada see kogus põlevkivi ära õli tootmiseks kaasaegseimas Enefit õlitehases, saame sellest umbes 0,8 barrelit õli, lisaks kõrvalsaadustena ka uttegaasi ja poolkoksi, millest saab omakorda toota 275 kWh elektrit. Nii saame põlevkivist kätte poole rohkem energiat ja loome Eesti riigile ja kõikidele eestimaalastele üle kahe korra rohkem väärtust,“ lisab ta.

Samuti ei ole Euroopa Liidu kliimapoliitilisi eesmärke vaadates väheoluline ka fakt, et vedelkütuste tootmisel vähendame ka põlevkivitööstuse süsihappegaasi heitmeid ligi kolm korda.

„Tänu kodumaisele vedelkütuste tootmise arendamisele on meil võimalik Eesti energiaimpordist lahti siduda lähima 10 aasta jooksul. Säilib ka kodumaine elektritootmine, millel on suures plaanis kaks paralleelset võimalust: kütuste mitmekesistamine olemasolevates põlevkivielektrijaamades ning elektri ja õli koostootmine,“ kirjutab Pajo.

Teksti aluseks on Raine Pajo Tallinna Tehnikaülikoolis peetud loeng „Kus on Eesti inseneride innovatsioon? Põlevkivitööstuse väärtus ja tulevik“.

 

Autor: Toostusuudised. ee