„Oli aeg, kus arvasin, et minust ei saa iial digiraamatute lugejat, kuid hakkasin teisiti mõtlema, nähes trükikojas, kuidas iga 500 raamatu trükkimiseks kulub 1500 raamatu jagu paberit. Jah, need jäätmed sai maha müüa, aga odavamalt ning lisaks oli neile järelejäänud raamatuservadele ja proovitrükkimistele kulutatud elektrienergiat ning töötunde,“ rääkis Peedimaa.
Tema sõnul on rohelisest mõtlemisest ja tegutsemisest olnud ettevõttele palju kasu kuna ettevõttest räägitakse, usaldatakse ja soovitatakse.
Täna veab Peedimaa ajalehepaberist tselluvilla tootmisega tegelevat ettevõtet Werrowool. Kolm aastat tegutsenud ettevõte on Eesti ainus tselluvillatootja, kes tegutseb välisturgudest Soomes, Rootsis ja Lätis.
„Omades suurepärast praktikat Ecoprint’ist, on ka Werrowool väga roheline ettevõte, kasutades oma töös päikeseenergiat ning tegeledes pidevalt keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamisega,“ ütles Peedimaa.
Mullu nimetas keskkonnaministeerium Werrowool OÜ 2013. aasta keskkonnasõbralikuks ettevõtteks. Komisjon kiitis ettevõtet keskkonnateadliku mõtlemise eest ning keskkonnajuhtimise integreerimise eest üldisesse juhtimisse. Lisaks jagas Werrowool esikohta keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias koos AusDesign OÜga. Tänavu osaleb ettevõte Euroopa keskkonnasõbralikkuse konkursil.
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest.
Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.