Autor: Raigo Neudorf • 31. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud sajandi alguses toimunud tööstusrevolutsiooni algusaastail töötasid tehased ööpäevaringselt ning lihttööliste tööpäevad olid tavaliselt 10-16 tunnised.

1920-ndatel aastatel hakkas Fordi autotööstuse juht Henry Ford kasutama 40-tunniseid ja 5-päevaseid töönädalaid. Selle sammuga asendati varem kehtinud 6-päevased ja 48-tunnised töönädalad.Ford põhjendas oma uut lähenemist 1926. aastal väljaandele World’s Work antud intervjuus.Fordi arvates oli töötajatele senisest rohkema vaba aja andmine oluline just tarbimise seisukohast – mida rohkem on inimestel vaba aega, seda enam on neil põhjust soetada erinevaid tarbekaupu, sealhulgas autosid. Seega polnud Fordi otsuse taga mitte mure töötajate tervise ja koormuse pärast, vaid soov näha töölistes ka tarbijaid.Fordi poolt ellu kutsutud 40-tunnine töönädal võeti suhteliselt kiiresti ühiskonna poolt tavanormiks.