Autor: Sandor Liive • 3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia käive oli 975 mln eurot, kulumieelne ärikasum 310 mln eurot ning puhaskasum 160 mln eurot. Maksime 2013. aastal Eesti riigile erinevate maksude ja dividendidena 190 mln eurot ning andsime tööd 7000 töötajale, kellest 5000 töötab Ida-Virumaal.

2013. aastal valmisid kolm uut elektrijaama ja vaatasime kaugemale ettevõtte tulevikku. Vahetult enne aasta lõppu sai valmis Eesti Energia uuenenud strateegia järgnevaks kümneks aastaks.

Eesti Energia on jõudnud oma pooleliolevate investeeringute elluviimisega lõppfaasi. Täna on lõpetamata veel vaid uue Auvere elektrijaama ehitus. 2013. aastal avasime kaks suurt tuuleparki Paldiskis ja Narvas ning Eesti esimese jäätmetel töötava koostootmisjaama Irus. Uus energiaplokk kahekordistas seni vaid maagaasil töötanud jaama elektritoodangu ning Eestis lõppes laialdane jäätmete ladustamine prügilatesse. Langesid jäätmekäitluse ja soojuse hinnad. Võitis riik, võitis keskkond ja võitsid inimesed.

Aasta oli Eesti Energiale väga edukas just elektri tootjana – tootsime 13% enam elektrit kui aasta eest. Ühtlasi oleme teinud suuri edusamme elektritootmise keskkonnamõjude vähendamisel. Tänaseks on seljataga kaks edukat õhuheitmete vähendamise projekti. Vähendasime väävliheitmeid 2,5 korda ning saavutasime häid tulemusi lämmastikuheitmete vähendamisel. 2016. aastaks vähendame lämmastiku heitkoguseid kuni 2 korda veel neljas energiaplokis.

Elektritootmisvõimekuse säilitamisel oli väga oluline mõju meie majandustulemustele. Enefit280 õlitehas ei tööta veel järjepidevalt, kuid tänu edule elektritootmises saime sealt saamata jäänud tulu täielikult kompenseerida. Edusammud uues õlitehases lubavad loota, et alanud aastal paranevad meie tulemused veelgi. 2013. aasta algusega lõppes ka pikalt kestnud ettevalmistusteperiood elektrituru täielikuks avanemiseks Eestis. Kuni selle ajani võisime vaid arvata ja uskuda, et tuleme konkurentsitingimustes toime, ent täna kinnitab seda ka tegelikkus. Eesti Energia turuosa Eesti elektri jaeturul jäi esimesel vabaturuaastal koduklienditurul ka kaheksa turuosalise konkurentsis 70% juurde. Kliendid eelistasid Eesti Energiat jätkuvalt ka teiseks elektrituruaastaks lepingut sõlmides.

Möödunud aasta juunis kaotati Eesti-Läti piiril Eesti ja Põhjamaade elektrimüüjate jaoks võimalus piiriületuskulusid ette fikseerida. Sellel otsusel oli oluline negatiivne mõju Eesti Energia majandustulemusele. Seetõttu katkestasime septembrikuus uute fikseeritud hinnaga lepingute sõlmimise Lätis ja Leedus. Lahendust, mis võimaldaks Eesti Energia tütarettevõtetel Enefit SIA ja Enefit UAB alustada uute fikseeritud hinnaga elektrilepingute müüki Lätis ja Leedus, pole endiselt juurutatud. Eesti ja Soome vahelise teise 650 MW merekaabli Estlink2 käivitumisega 2013. aasta lõpus kasvas võimalus maandada elektri hinnariske finantsturul ja vähenes elektri jaemüügi olulisus riskimaandamise instrumendina. Eesti on üha rohkem seotud Soome ning senisest vähem Läti ja Leedu elektrituruga.

Kontserni jaotusvõrguettevõte Elektrilevi jätkab investeeringuid võrgu töökindluse tagamisse, ehitades keskmiselt 5 kilomeetrit liini ja kaks alajaama päevas. Võrku uuendatakse ilmastikukindlat maa- ja õhukaablit rajades. See on aidanud vähendada rikkeid võrreldes möödunud aastaga 17% ning seda hoolimata 2013. aasta lõpus Eestit räsinud tormidest.

See näitab, et ligi 100 miljonit eurot aastas, mille oleme võrku investeerinud, on suunatud õigesse kohta. 2013. aastal jätkas Elektrilevi kaugloetavate arvestite paigaldamist, vahetades aasta lõpuks 167 000 arvestit. Ettevõtte võrgukaod langesid rekordmadalale tasemele, olles 5,2%.

Uuendasime Eesti Energia strateegiat järgmiseks kümneks aastaks. Keskendume põlevkivist õlitootmisele ning kütuste mitmekesistamisele elektritootmisel. Oleme leidnud viisid, kuidas jääda õli- ja elektritootjana konkurentsivõimeliseks ka kliimapoliitika karmistudes. Saame põlevkivist kätte kaks korda rohkem energiat kui varem.

Võimalikult suur osa kvaliteetsest põlevkivist tuleb suunata suurima lisandväärtuse saamiseks õlitööstusesse. Kui küsite, kas Eesti Energia taandub elektritootmisest, siis vastus on – kindlasti mitte. Rohkem õli tähendab ühtlasi ka rohkem väiksema CO2-mahukusega kodumaisest kütusest toodetud elektrienergiat. Meil on olemas elektrijaamad, mille võimsusest osa saame kasutada veel aastakümneid ning lisaks on valmimas uus Auvere elektrijaam. Pikaajaliselt soovime säilitada oma kodumaist toetustevaba elektritootmisvõimsust tasemel, mis ületab Eesti tarbimist.

Elektritootmise homne päev on kütuste valiku laiendamine. Näeme olulist rolli erinevatel põlevkivitoodetel, sealhulgas põlevkivigaasil, senisest madalama kütteväärtusega põlevkivil ja biomassil. Õlitootmisel tekib utmisprotsessi käigus poolkoks ja põlevkivigaas, millest saab õlikoguste kasvades toota üha suureneva hulga elektrit. Sel moel kopeerime sisuliselt USA kildagaasi edu valemit, kasutades ära tootmise kõrvalsaaduse. See on kiireim viis vähendada oluliselt CO2 heitmeid, ilma et vajaksime selleks täiendavat toetust.

Katsetame kaevandamisel tekkivate kõrvalsaaduste kasutamist, segades senisest väiksema kütteväärtusega põlevkivi kõrge kütteväärtusega kütustega, näiteks kivisöega. Erinevate kütusesegude kasutamisel vähenevad ka väävliheitmed. Kütuste mitmekesistamine annab meile regionaalse elektrituru konkurentsivõitluses olulise paindlikkuse. Jordaanias valmistasime ette maailma ühe suurema ühikvõimsusega põlevkivielektrijaama rajamist. Oleme esitanud Jordaania valitsusele oma ettepaneku, sõlminud eelkokkulepped ehitaja ning rahastajatega. Loodame juba lähiajal Jordaaniast häid uudiseid kuulda.

2014. aastal seisavad ees mitmed muutused nii Euroopa Liidu kui ka Eesti taastuvenergiaalastes regulatsioonides. Eestis uuendatakse kaht olulist riiklikku arengukava, mis mõjutavad energia tootmist ja põlevkivi kasutamist. Ebakindlates turutingimustes on olulisim kulude kokkuhoid ja tootmise tõhustamine – need märksõnad kirjeldavad meie eesmärke ka järgnevatel aastatel. Suuname 2014. aastal oma põhitähelepanu uue õlitehase viimistlemisesse, et tagada selle pidev töö. Esimene Enefit280 tehas ei jää kindlasti viimaseks.