Autor: Raigo Neudorf • 12. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma ei saa aru, miks tahab keegi näidata, et Eesti tarbija on rumal ja rikas? Ei ole! Meie inimesed oskavad arvutada ning teevad säästlikke valikuid,“  ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein. „Spekuleerides mõttega võrdsustada kange alkoholi ja õlle aktsiis, jõuame olukorda, kus pudel odavat viina maksab sama palju kui kolm õlut. See oleks tarbimise mõjutajana väga ohtlik tase“.

Saku Originaali pudeli hind tõuseks viinaga võrdse aktsiisi puhul ligi 45% ja kange õlle, näiteks Tauruse hind 75%.

Kasteini sõnul ei vasta tõele meedias ringelnud väide, et ühel tasemel viina- ja õlleaktsiis kergitaks pudeli Saku Originaali hinda 24 senti.

„Siin on tehtud oluline arvutusviga. Arvestamata on jäänud käibemaks ning kaubanduse juurdehindlus. Tegelik hinnatõus oleks peaaegu 40 senti – see on rohkem kui kolmandik praegusest õllepudeli hinnast.“

Eesti on kange alkoholi osakaalu poolest absoluutalkoholi tarbimises Euroopas esikohal. Konjunktuuriinstituudi 2012.aasta statistika põhjal moodustab Eestis kange alkohol 41% täiskasvanute absoluutse alkoholi tarbimisest. Naabrite soomlaste juures on kange alkoholi osa ligi 28%. Õlle aktsiisi lähendamine viina aktsiisile tõstaks omakorda kange alkoholi tarbimist.

Ajaleht Postimees tegi tänavu jaanuaris (24.01.2013) veebiküsitluse: kuidas mõjutab alkoholiaktsiiside võrdsustamine tarbija käitumist. 63% vastanutest ütles, et see suurendab lahjade asemel kangete jookide tarbimist, 23% hindas, et ei mõjuta ning 14% arvas, et tarbimine väheneb.