Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nutikas spetsialiseerumine – võitlus klaaslaega
Tööstusuudised toob oma lugejateni Arengufondi majanduseksperdi Kristjan Lepiku täispika arvamusloo sellest, et Eesti peab muutuma allhankijast nutikaks spetsialiseerujaks. Artikkel pärineb Arengufondi blogist.
Avo on kuldsete kätega mees. Kõike ta ka oskab! Küll seob traadiga tagasi autolt kukkunud numbri, küll joonistab poliitilisi karikatuure ja kuivatab saunas lestasid. Kõik me teame üht Avot, kunagist olümpiaadide hirmu. Ent kogu tema toreduse juures on üks jama. Ta teab kõigest midagi, aga mitte millestki piisavalt. Sest ta ei spetsialiseerunud, vaid sõitis lihtsalt loomuliku ande peal.
Väikese riigi majandusega on üldiselt samamoodi. Et toita järgmist kasvulainet, peab Eesti suutma üha rohkem targemalt toota ja teenuseid osutada. Euroopa Liidus kutsutakse seda nutikaks spetsialiseerumiseks. See tähendab majanduses kõrgema potentsiaaliga valdkondade leidmist — ja toetamist. Tänavu on Eestis selle teema kohta ilmunud nii toetavaid kui kriitilisi artikleid. Kuna olen juhtinud Eesti vastava analüüsi läbiviimist, siis kirjutan veidi täpsemalt protsessi tagamaadest ning miks seda Eesti jaoks oluliseks pean.
Kas Eesti üldse peaks spetsialiseeruma? Avo on ju ikkagi universaalselt tubli mees! Ongi. Ent pean kitsamat ja sügavamat keskendumist väikese riigi puhul siiski õigeks, sest tugevus väikses nišis võib Eesti jaoks luua olulise mõju. Samuti on nutika spetsialiseerumise teostamine Euroopa Komisjoni eeltingimus struktuurfondide rahastuseks. Seega kuigi spetsialiseerumise osas on kindlasti vajalik ka teoreetiline arutelu, on ratsionaalselt võttes vaja Eestil ka päriselt spetsialiseerumisega tegeleda.
Euroopast programmid võivad tekitada segadust, kuid makromajanduslikult pean nutikat spetsialiseerumist väga vajalikuks suunaks ka Euroopale laiemalt. Euroopa on innovatsioonis Aasiale ja USA-le alla jäämas ning peab süstemaatilist tööd tegema, et konkurentsis püsida. Järgnev kümnend on paljude lääneriikide jaoks kriitiline, sest väheminnovaatilisi riike ootavad tõenäoliselt tõsised majanduslikud probleemid.
Robert Kitt kirjutas sügisel, et liiga kitsalt spetsialiseerumine võib olla Eesti jaoks liiga riskantne, kui keskkond muutub. Kindlasti väärib see arutelu. Kuid nutika spetsialiseerumisega ei lõpe nõrgemate valdkondade rahastus. 2014-2020 eelarveperioodiks on nutika spetsialiseerumise meetmeteks eraldatud 150 miljonit eurot ning see moodustab vaid osa vahenditest, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium sel perioodil struktuurfondide rahastusest jagavad. Seega rõhutatakse tugevamaid valdkondi, elimineerimata teisi.
Spetsialiseerumiseks on erinevaid vorme. Nutikas spetsialiseerumine puudutab majanduse kõrgema lisandväärtuse osa, kuid ei kata kogu majandust. Eestis on palju ettevõtlust, kus innovaatiline komponent puudub või on madal, kuid mis keskkonna jaoks siiski vajalikud on. Seetõttu kaalub Arengufond lisaks üleriigilisele nutikale spetsialiseerumisele ka piirkondliku spetsialiseerumise analüüsi, leidmaks, millised on erinevate maakondade potentsiaalikamad valdkonnad?
Eesti nutikast spetsialiseerumisest
Nutika spetsialiseerumise analüüsi alustati Eestis 2012. aastal, esimeses faasis valiti potentsiaalikamad valdkonnad. Sel suvel valmis kitsaskohtade analüüs (analüüse saab lugeda SIIN). Potentsiaalivaldkondades tuvastati tegevused, mis kasvataksid lisandväärtust. See on väga oluline: nutikaks spetsialiseerumiseks ei loeta mitte suurema potentsiaaliga valdkondi, vaid justnimelt neid tegevusi, mis kitsaskohti leevendaksid. Seetõttu pole ka probleemi, kui paljud Euroopa regioonid spetsialiseeruvad IT peale — kui tegevused IT-sektori arendamiseks on erinevad.
Praegu käib analüüsi kolmas faas, kus Arengufond aitab ministeeriumitel sättida paika täpsemad meetmed. Töö on liikunud suuremalt väiksemale — analüüs on läinud järjest detailsemaks. Kuidas tagada IT-sektoris piisava hulga töötajate olemasolu järgneval kümnendil? Kuidas pöörata meditsiinsektori kompetentsid ka edukateks äriprojektideks? Mida teha, et Eestis loodaks rohkem idufirmasid? Kirjutan lähikuudel Arengufondi blogis lugudeseeria, kus neid ja teisi samme üksikasjalikumalt lahkan.
Muidugi ei tohi nutikas spetsialiseerumine jääda ühekordseks analüüsiks, vaid olema pidev protsess. Vajalik on pidev teadlaste, ettevõtjate, erialaliitude ja teiste osapoolte kaasamine, tagamaks paindlikkust pidevate muutustega kaasa liikuda. Seetõttu on Arengufond ka suurendamas meeskonda, mis potentsiaalikamates valdkondades detailsemat analüüsi pakuks. Samuti on oluline rahvusvaheline töö. Paljud riigid hakkavad oma nutika spetsialiseerumise valikuid paika saama ning 2014 kujuneb oluliseks koostööaastaks — saame leida Euroopast sarnaste huvidega koostööpartnereid. Olen esindanud Eestit mitmel väliskonverentsil ning näen, et võime võtta mitmes nišis oma väiksuse ja paindlikkuse tõttu olulise rolli.
Kas Eesti murrab läbi klaaslae?
Hetkel kuum
Mulle isiklikult on nutikas spetsialiseerumine väga intrigeeriv teema, sest ma pean seda Eesti jaoks järgmisel kümnendil lakmustestiks: kas suudame ettevõtluse arengus teha järgmise hüppe? Eesti majanduslik areng on olnud viimastel kümnenditel edukas. Kuid vähem küsitakse, mis on olnud selle edu peamine tegur. Minu arvates peamiselt see, et oleme olnud väga hea allhankepartner. Eestlased on töökad, keskkond üsna usaldusväärne ning näiteks Skandinaavia ettevõtetel on olnud lihtsam tootmist osaliselt Eestis teha.
Kuid see mudel ei vea välja Eesti järgmise 15 aasta eduloona. Palgad kasvavad meil ilmselt kiiremini kui lääneriikides ja konkurentsieelis lihtsama töö tegemiseks väheneb. Selle tasakaalustamiseks peame üha rohkem suutma ise targemalt töötada - olla ise rohkem ettevõtluses loojad ja leiutajad, mitte niivõrd teiste tellimuste täitjad. See on väga pikk ja raske protsess, kuid ühtlasi ainuvõimalik tee klaaslaest läbimurdmiseks.
Olen Eesti targemaks saamise potentsiaali suhtes optimistlik, kuid sisimas teab ka kuldsete kätega Avo, et potentsiaal üksi ei tähenda midagi. Edukate ettevõtete kõrval on sadu hääbunuid, kel oli kah kunagi suur potentsiaal. Loeb see, kuidas potentsiaal tegudeks tõlkida.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele