Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtteil ajaloo suurim kvartalikasum
Ettevõtlussektori kogukasum oli kolmandas kvartalis 945 miljonit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet. Varasem kvartalikasumi rekord pärines buumiajast – 2007. aasta teises kvartalis ulatus Eesti firmade kasum 921 miljoni euroni.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtted.
Alates 2012. aasta neljandast kvartalist langustrendil liikunud ja ettevõtlussektori kogukasumis suurimat osatähtsust omav töötleva tööstuse kasum pöördus taas kasvule. Töötleva tööstuse kasum kasvas aastases võrdluses 4%, seda eelkõige ekspordile suunatud puidu- ja elektroonikatööstuse kasumi suurenemise tõttu.
Ettevõtted müüsid tänavu kolmandas kvartalis kaupu ja teenuseid 12,9 miljardi euro eest, mis oli 9% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu kasvas vastavalt 18% ja 5%.
Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 10%, sealhulgas tööjõukulud samuti 10%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes kumbki 3%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5700 eurot kvartalis, mis suurenes võrdluses eelmise aasta III kvartaliga 5%.
Ettevõtted investeerisid kolmandas kvartalis 697 miljonit eurot, mis oli 14% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid energia-, töötleva tööstuse ja põllumajandusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenesid vaid investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud suurenesid – neist enim investeeringud ehitiste soetamiseks.
Seotud lood
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3
Viimased uudised
Eesti võtab ELi reeglid üle palju rangemalt
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele