Ettevõtja Raivo Vare leiab, et Eesti senine edulugu, mille üheks alustalaks on olnud töötlev tööstus, hakkab kustuma.
„Sellises olukorras tõuseb esiplaanile süsteemsete tööstuspoliitikate (
industry policies) vajadus, millega mujal tegeletakse, meil aga mitte,“ märkis Vare. Tallinnas toimuval tööstusvaldkonna aastakonverentsil „
Tööstusettevõtete Äriplaan 2014“, kus ta räägib tööstuse tulevikutrendidest. Konverentsiga saab tutvuda
SIIN.
„Seni oleme me lisaks reinvesteeritud tulu edasilükatud maksustamise üldisele korrale kasutanud oma tööstussektori arendamiseks peamiselt turundusele keskendunud toetusmeetmete, väikeettevõtluse starditoetuste ja vaid piiratud mõjuga tehnoloogiatoetuste pakette. Vähegi mastaapsemate, suuremat lisaväärtust pakkuva toodangu jaoks vajalike tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks aga puuduvad meil täna arvestatavad otsesed või kaudsed toetusmeetmed.“Vare sõnul on väikese majandusmahuga riikide puhul see tõsiseks piirajaks, mistõttu jääb Eesti sugustele majandustele jätkuvalt konkurentsiargumendiks muude sisendite madalam hind. Selleks on eelkõige energia- või tööjõusisendite odavus ning keskendumine kitsale nišilisele energia- või tööjõumahukamale tootmisele.„Samas hakkavad need argumendid end vääramatult ammendama. Samuti peame tähelepanu pöörama oma eksporditööstuse struktuurselt ebaühtlasele jaotusele, kus meie eksporti veavad suuresti välisomanikele kuuluvad konkreetset emaettevõtete kui kasumikeskuste heaks töötavad ettevõtted. Tegelikult hoiab see kõik nii meie tööstusel kui majandusel tervikuna justkui klaaslage ees, millest läbimurdmiseks on vaja uutmoodi tegutsemist nii riigi kui ettevõtja tasandil,“ lisas Vare.Ettevõtja ja visionääri Raivo Vare pikemat ettekannet kõnealusel teemal on võimalik kuulata 22. novembril
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.