Autor: Raigo Neudorf • 22. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte teatel on otsuse taga arengud Balti energiaturul, mis pärsivad Eestist ja Põhjamaadest pärit elektrimüüjate võimalusi teha Lätis konkurentsivõimelisi hinnapakkumisi.

Läti riik planeerib oma elektrituru konkurentsile avada täielikult järgmise aasta 1. aprillil. Eesti Energia energiamüügi tootedivisjoni juht Karla Agan kinnitab, et sisenemist lõunanaabrite kodukliendi turule kaaluti põhjalikult, kuid võimalusest loobuti viimase aja arengute tõttu.

Agan toob esimese probleemina välja Läti elektriturgu reguleeriva seaduseelnõu, mille sisu muudab uute elektrimüüjate sisenemise Läti kodukliendi elektriturul väga kalliks.

„Elektrituru regulatsioon peab andma selged raamid, kuid ei tohiks takistada konkurentsi teket. Näiteks erinevalt Lätist ei sea elektrituruseadus Eestis uutele müüjatele turule sisenemisel barjääre – Eestis on elektrimüüjatel vaba valik nii toodete kui oma teenindustaseme osas. Seda väidet kinnitab fakt, et Eesti elektrikliendid saavad valida koguni 10 elektrimüüja vahel. Lätil on võimalik Eesti kogemusest õppida,“ selgitas Agan.

Ta kinnitas, et Eesti Energia jätkab Lätis elektrituru diskussioonides osalemist ning esitab majandusministeeriumile oma ettepanekud seaduse muutmiseks, et aidata kaasa konkurentsi soodustava turu tekkimisele.

Teise olulise takistusena nimetab Agan fakti, et Lätist põhjapool asuvatel elektrimüüjatel pole võimalik pakkuda Läti klientidele pikki fikseeritud hinnaga lepinguid.

„Läti elektrikliendid eelistavad sarnaselt Eesti klientidele aastaks või isegi kauemaks fikseeritud elektrienergia hinda. Täna ei ole meil võimalik leppida kliendiga kokku elektri hinnas ei kolmeks kuuks, pooleks aastaks ega pikemaks perioodiks, sest me ei tea, millise hinnaga on meil endil võimalik lepinguperioodil elektrit Läti elektribörsilt osta,“ selgitas Agan.Ta lisas, et just sel põhjusel peatas Eesti Energia septembri keskpaigas uute fikseeritud hinnaga lepingute müügi Lätis ja Leedus ning pole seda seni saanud jätkata.  

Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp leiab, et kuna Balti riikide vahelised vastuolud ühise elektrituru arendamisel on väga põhimõttelised, tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, kas Balti ühise elektrituru projektiga on mõtet üldse jätkata.

“Kui vastus on „jah“, tuleb põhivõrguettevõtjatel kiiremas korras juurutada Euroopa Liidu regulatsioonis ettenähtud finantsinstrumendid, millega müüjad saavad piiriületuskulusid Eesti-Läti piiril fikseerida. Lisaks tuleb Balti riikidel leppida omavahel kokku ühtsetes kauplemistingimustes, mis on kohustuslikud täita kõigile turuosalistele ja loovad võrdse konkurentsi keskkonna. Tähelepanu tuleb pöörata ka ülekandevõimsuste kasutamise ja turu efektiivsuse suurendamisele. Täna liigub elekter 75% ajast kallima hinnaga Lätist odavama hinnaga Eestisse ning sellega on Eesti ja Läti vahel toimuv kauplemine kõige ebaefektiivsem terves Euroopa Liidus. Kui aga vastus on „ei“, tuleb tänasele agooniale teha kiire lõpp.“

Eesti Energia ei välista, et tulevikus, mil tänased turutõrked on lahendatud, müüakse elektrit siiski ka Läti kodumajapidamistele.

Eesti Energia tütarettevõte Enefit on Läti äriklientide elektriturul tegutsenud juba 7 aastat ja omab seal ligi 13% turuosa. Viimase aastaga on ettevõtte klientide arv Lätis kasvanud 5 korda 273-lt 1317-le.