„Elektrituru regulatsioon peab andma selged raamid, kuid ei tohiks takistada konkurentsi teket. Näiteks erinevalt Lätist ei sea elektrituruseadus Eestis uutele müüjatele turule sisenemisel barjääre – Eestis on elektrimüüjatel vaba valik nii toodete kui oma teenindustaseme osas. Seda väidet kinnitab fakt, et Eesti elektrikliendid saavad valida koguni 10 elektrimüüja vahel. Lätil on võimalik Eesti kogemusest õppida,“ selgitas Agan.
Ta kinnitas, et Eesti Energia jätkab Lätis elektrituru diskussioonides osalemist ning esitab majandusministeeriumile oma ettepanekud seaduse muutmiseks, et aidata kaasa konkurentsi soodustava turu tekkimisele.
Teise olulise takistusena nimetab Agan fakti, et Lätist põhjapool asuvatel elektrimüüjatel pole võimalik pakkuda Läti klientidele pikki fikseeritud hinnaga lepinguid.
„Läti elektrikliendid eelistavad sarnaselt Eesti klientidele aastaks või isegi kauemaks fikseeritud elektrienergia hinda. Täna ei ole meil võimalik leppida kliendiga kokku elektri hinnas ei kolmeks kuuks, pooleks aastaks ega pikemaks perioodiks, sest me ei tea, millise hinnaga on meil endil võimalik lepinguperioodil elektrit Läti elektribörsilt osta,“ selgitas Agan.Ta lisas, et just sel põhjusel peatas Eesti Energia septembri keskpaigas uute fikseeritud hinnaga lepingute müügi Lätis ja Leedus ning pole seda seni saanud jätkata.
Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp leiab, et kuna Balti riikide vahelised vastuolud ühise elektrituru arendamisel on väga põhimõttelised, tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, kas Balti ühise elektrituru projektiga on mõtet üldse jätkata.
“Kui vastus on „jah“, tuleb põhivõrguettevõtjatel kiiremas korras juurutada Euroopa Liidu regulatsioonis ettenähtud finantsinstrumendid, millega müüjad saavad piiriületuskulusid Eesti-Läti piiril fikseerida. Lisaks tuleb Balti riikidel leppida omavahel kokku ühtsetes kauplemistingimustes, mis on kohustuslikud täita kõigile turuosalistele ja loovad võrdse konkurentsi keskkonna. Tähelepanu tuleb pöörata ka ülekandevõimsuste kasutamise ja turu efektiivsuse suurendamisele. Täna liigub elekter 75% ajast kallima hinnaga Lätist odavama hinnaga Eestisse ning sellega on Eesti ja Läti vahel toimuv kauplemine kõige ebaefektiivsem terves Euroopa Liidus. Kui aga vastus on „ei“, tuleb tänasele agooniale teha kiire lõpp.“
Eesti Energia ei välista, et tulevikus, mil tänased turutõrked on lahendatud, müüakse elektrit siiski ka Läti kodumajapidamistele.
Eesti Energia tütarettevõte Enefit on Läti äriklientide elektriturul tegutsenud juba 7 aastat ja omab seal ligi 13% turuosa. Viimase aastaga on ettevõtte klientide arv Lätis kasvanud 5 korda 273-lt 1317-le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu külje all asuvas Sauga Tehnopargis elu keeb – esimese etapi kõik krundid on tänaseks kasutusele võetud ning alale on kerkinud tootmis-, lao- ja ärihooned. Nüüd alustab Tori vald tehnopargi II etapi väljaarendamist, kus esimese sammuna valmistatakse enampakkumiseks ette viis ettevõtluskrunti kokku ligi 46 000 ruutmeetril. Vald rajab ise piirkonda ettevõtluseks vajaliku põhitaristu ning ootab huvilisi, kes seal tegutsema asuvad.