Peaks tõsiselt kaaluma, kas Eesti elektriturul tasub olla Läti ja Leedu elektriturgudega ühendatud, leiab Eleringi juht Taavi Veskimägi. Enamus elektrikaubandusest käib lõunanaabrite juures börsiväliselt.
"Sisuliselt on Läti ja Leedu turuosalised taandanud ennast kauplemast NPS (Nord Pool Spot) elektribörsil, mistõttu ei saa pidada ka tekkinud hinda usaldusväärseks," kommenteerib Veskimägi oma blogis. "Lätis ja Leedus paistab puuduvat tahe läbipaistvat elektriturgu korraldatuna NPS elektribörsi poolt arendada."
Näiteks on tema hinnangul mõistmatu olukord, kus enamus tundidel on Lätis-Leedus hind 100-200 € tunnis, kuid vaatamata sellele soovivad sealsed elektritootjad müüa ööpäevas ainult ca 2900 MWh elektrit, mis tähendab 120 MW tunnis Läti-Leedu peale kokku. Enamus elektrikaubandusest käib seega Lätis-Leedus elektribörsi väliselt.
"Sellises olukorras tundub üha enam, et NPS tegi liigselt kiirustades otsuse laieneda Lätti ja Leetu ilma, et selleks vajalikud eeltingimused oleksid olnud nendes riikides täidetud ja tuleb tõsiselt analüüsida Eesti-Läti piirivõimsuste NPS’le allokeerimiseks andmise lõpetamist uuest aastast, kui midagi ei muutu," leiab ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.