Poole aasta eest avaldatud Euroopa Komisjoni teatises "Toimiv energiaturg" järeldati, et "komisjoni arvates moonutavad võimsuse tagamise mehhanismid üleeuroopalist hinnasignaali ja tõenäoliselt soosivad energiatootmisel fossiilkütuste kasutamist mitmekesisemate taastuvenergiaallikate kasutamise asemel (mahus, mis ületab elektrisüsteemide tasakaalus hoidmiseks vajaliku taseme). Seetõttu võivad sellised mehhanismid takistada CO2-heite vähendamise ja ressursitõhususe eesmärkide saavutamist."
Komisjon leidis ka, et "võimsuse tagamise mehhanismid ei taga piisavat tootmist ega varustuskindlust ning kipuvad investeerimissignaale moonutama. Sellisel kujul võivad need meetmed häirida piiriülest kaubandust ja konkurentsi, kuna nad võivad sulgeda liikmesriikide turud mujal ELis toodetud energiale ning moonutada tootmisvõimsuste paigutust siseturul. Riiklikud võimsuse tagamise mehhanismid võivad suurendada kõigi liikmesriikide kulusid, kuna need ei lase tootmisvõimalusi parimal võimalikul viisil kasutada ja vähendavad piiriülest paindlikkust."
Progressiivsemad turuosalised propageerivad Tammisti sõnul tarbijaile vähemkulukamat lahendust. "Nii näiteks esines Eleringi poolt korraldatud seminaril 3. juunil Fortumi esindaja üleskutsega tarbijatele kulukate võimsustasude asemel integreerida enam energiaturge, rajada enam võrguühendusi liikmesriikide vahel, arendada välja turud elektrienergia bilansivõimsustele ning rakendada tarkasid võrke selleks, et tarbijad saaksid paindlikult reageerida elektrihinna kõikumistele," rääkis Tammist.
Euroopa Komisjon näeb lahendusena tippkoormuse vähendamise meetmeid, impordi suurendamist sobivate võrguühenduste kaudu ning nõudluse poole ettevõtjate ja jaetarbijate lihtsamat osalemist turul. "Lisaksin omalt poolt juurde, et oluline on ka suurendada läbipaistvust turul, harmoniseerida turureeglid ning luua lisaks nn energia-ainult-turgudele täiendavaid turge sageduse, pinge ning nn hädaolukordade teenustele," sõnas Tammist.
Saksa energiahiiu propaganda võimsustasu kehtestamiseks on tema sõnul igati loogiline. "RWE toodab 70% elektri- ja soojusenergiast keskkonnakahjulikust söest (taastuvenergia osakaal 2,4%) ning paiskab õhku 7% euroliidu CO2 heitmetest. Loomulikult sooviks ta, et tema tootmisvõimsustele peale makstaks ning et seda nii Saksamaal kui ka Nordpooliga liitunud riikides nagu Eesti tehtaks," märkis Eesti taastuvenergia koja juht.
"Iseäranis Nordpooliga liitunud riigid eelistavad turupõhiseid lahendusi ning pole seni erinevalt paljudest ELi riikidest kulukaid võimsustasusid kehtestanud. Energiatarbijad ei vaja täiendavat maksu lisaks toetustele, mida musta energia tootjad varjatult saavad, vaid lahendus on ühtsem Euroopa energiaturg," selgitas Tammist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.