Autor: Ain Alvela • 6. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsiooni ESF koolituse koordinaator Marek Männik  paneb  ettevõtjaile südamele, et igas ettevõttes peab TTOS § 16 alusel olema määratud töökeskkonnaspetsialist.

„See on esmane nõue, ilma milleta me ei saa rääkida seadusejärgsest töötervishoiu- ja tööohutuse korraldusest ettevõttes,“ selgitas Männik. „Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid võib täita ka äriühingu juhatuse liige või asutuse juhataja.“

Töökeskkonnaalaseid koolitusi korraldatakse kahele sihtgrupile. Töökeskkonnaspetsialisti koolitus on mõeldud üle 50 töötajaga ettevõtete töökeskkonnaspetsialistidele. Koolitus on põhjalik, kestes 120 akadeemilist tundi ehk 9 täispikka päeva. Väikeettevõtete esindajate koolitus on  aga suunatud alla 50 töötajaga ettevõtete esindajatele – juhatuse liikmetele, juhtidele ning töökeskkonnaspetsialisti kohuseid täitvatele inimestele. Koolitus on mahult tunduvalt väiksem, 24 akadeemilist tundi,mis mahuvad kolmele päevale.

Tööinspektsiooni teabespetsialist Piret Rosumovski rääkis, et  suurettevõtete määratud spetsialistidele mõeldud koolitused hõlmavad endas loenguid, lisaks viite kodutööd ja eksamit, väikeettevõtete töökeskkonnaspetsialistide koolitus lõppeb samuti eksamiga.

„Mõlemal koolitusel on kohalkäimise ja kodutööde kohustus, samuti tuleb eksam sooritada positiivsele tulemusele, et saada töökeskkonnaspetsialisti sertifikaat õppe läbimise kohta,“ kinnitas Rosumovski. „Kuna õppuritele esitatavad nõuded on küllaltki ranged, lektorite poolt antav info ja grupitöödega omandatud kogemused põhjalikud, saavad koolituse läbinud laialdased teadmised, mis aitavad neil edasises töös analüüsida ettevõtte olemasolevaid töötingimusi ning teha vajadusel adekvaatseid muudatusi.“

Kuna Tallinnas on siiski suur enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest, on Rosumovski sõnul ka tung neile koolitustele väga suur.

„Suurettevõtete töökeskkonnaspetsialisti koolitusele täitus grupp 6 minutiga ja väikeettevõtete töökeskkonnaspetsialisti koolitusgrupp kolme minutiga, mõlemasse 35 inimest. Väga paljud jäid ka suure tahtjate arvu tõttu välja,“ tunnistas ta.

Tööinspektsiooni teine suurem koolitustega seonduv valdkond on töösuhete valdkond. Toimuvad infohommikud, teabepäevad, kus Tööinspektsiooni juristid räägivad aktuaalsetel teemadel töösuhetest tulenevalt ja vastavad ka küsimustele. Kõigile neile infohommikutele ja teabepäevadele on väga suur tung ja registreerimiste avamisel täituvad kohad hetkega.

Koolitusi viivad Rosumovski sõnul läbi konkursiga valitud lektorid, kes kõik on oma ala tugevad spetsialistid ja/või ülikoolide õppejõud/lektorid ning kaua juba nende teemadega reaalses elus ja praktikas tegelenud.

Veel korraldatakse teabepäevi transpordiga tegelevatele ettevõtetele, lektoriteks inspektsiooni peajurist ja Politsei- ja Piirvalveameti esindajad. Tänavune teema on transpordiga tegelevate ettevõtete vastutus sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise korraldamisel.

Teabepäevadel antakse infot riigisisestest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mis sätestavad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid ja sellest tulenevalt transpordiettevõtte vastutust seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmisel, samuti Tööinspektsiooni poolt teostatava järelevalve ja selle läbiviimise põhimõtetest. Teabepäevadele oodatakse igale 100 huvilist ja sel aastal on sinna eriti palju tahtjaid,  sest inspektsioon hakkab ettevõtete üle tõhustama ja tugevdama kontrolli sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise osas.

Tööinspektsioon teeb töösuhete teemalisi infopäevi ka gümnaasiuminoortele, sest just noored tööturule sisenejad on kõige teadmatumad nii tööohutuse kui ka töösuhete tasandil.

Koolitajate leidmiseks korraldatakse igal aastal avalik konkurss, lektorid valib välja töögrupp, kuhu kuulub seitse liiget.