Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurem tootlikkus eeldab nutti, mitte rügamist
Tootlikkuse suurendamisel on kaks kuldreeglit: esiteks, tuleb määratleda olemasolevate üldtingimuste tootlikkuse mikrotegurid ja otsida nende reserve, teiseks: teha paremini, odavamalt, kiiremini õiget toodet, kirjutab TTÜ dotsent Eedo Kalle.
Näiliselt on see lihtne, tegelikkuses aga tekib hulk keerulisi põhimõttelisi küsimusi. Nt kas kallima toodanguga saavutatud tootlikkus on ikka sisuliselt tootlikkuse kasv, sest samal ajal ei pruugi ressursside (materjalid, energia jm) naturaalne erikulu toodanguühikule väheneda. Siin avaldub vastuolu tootlikkuse rahalise (väärtuselise) ja naturaalse mõõtmise (käsitluse) vahel ning toodangu (teenuste) hinnad esinevad mitte kui sisuline, vaid näivtegur tootlikkuse tõstmisel.
Soovitav on ettevõtetes evitada tootlikkuse kasvu terviklik juhtimissüsteem, mis haarab ja seob tootlikkuse iteratiivse juhtimistsükli kõik elemendid (mõõtmine, hindamine ja analüüs, prognoosimine ja plaanimine, tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine, tootlikkuse mõõtmine jne). Selliseid juhtimissüsteeme on Lääne ettevõtetes rakendatud juba ammu, meie võimalusi komplitseerib ettevõtete väiksus (93% on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted). Seejuures tuleb arvestada suundumusega nn uue majandusmudeli poole, kus määravaks on innovatsioon, paindlikkus ning riskivalmidus kiirete ja sagedaste muutuste tingimustes.
Eedo Kalle teistest ettepanekutest loe tänasest Äripäeva paberväljaandest.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.