• 15.05.13, 11:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Küsitlus: toidutootjatel on suhetes jaekaubandusega nõrgem positsioon

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt toidutootjate hulgas läbi viidud küsitlus kinnitab möödunud nädala Äripäevas tõstatatud probleemi, mille kohaselt on hankelepingute tingimused jaekettide poole kaldu.
Küsitlusele on tänaseks vastanud 22 Eesti toidutootjat, kellest rõhuva osa kinnitusel on toidutootjatel jaekaubadusega suhetes nõrgem läbirääkimispositsioon ja tarnelepingute üle pole võimalik oluliselt läbi rääkida.
Mitte ükski küsitlusele vastanutest ei nõustunud ankeedis toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel võimalik koostada oma ettevõtte vajadustele vastavaid lepinguid. Samuti kinnitas rõhuv osa toidutootjatest (86%), et nende ettevõtetel ei ole võimalik jaekaubandusega lepingutingimuste üle piisavalt läbirääkimisi pidada. Vastajad kinnitasid kui ühest suust (ühe erandiga), et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel nõrgem läbirääkimispositsioon ja kaubandusel on ühepoolselt võimalik kehtestada lepingutingimusi.
Tootjad tõid vastustes esile nn hirmufaktorit suhetes jaekaubandusega. 91% vastanutest nõustusid küsimustikus toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nad tundnud kartust, et ebaõiglaste tingimuste vaidlustamine võib põhjustada ärisuhete halvenemist. 64% vastajatest on suhetes jaekaubanduskettidega tundnud koguni hirmu, et ebaõiglaste tingimuste ilmnemisel põhjustaks kaebus ärisuhte lõppemise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

64% vastajatest nõustusid küsitluses toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on asjaomane ettevõte lepingueelsete läbirääkimiste puhul kogenud ebaausaid kauplemistavasid, 27% vastajatest ei osanud sellele küsimusele vastata ja kaks ettevõtet esitatud väitega ei nõustunud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.10.25, 08:08
Muuga sadamast on kujunemas Eesti suurim tööstuskeskus
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele