Tallinna on koondunud peamiselt tootmisettevõtted, mis toodavad ekspordiks, ja mujal tegutsevad kohalikud ettevõtted on suures osas orienteeritud Eesti turu vajaduste rahuldamisele, ütles hoidistetootja ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits.
„Kõrge lisandväärtusega ettevõtted on koondunud Tallinna tänu sellele, et seal on märksa suurem võimalus leida vastavat tööjõudu,“ rõhutas Ipits tööjõu olulisust. „Loomulikult on ka erandeid, näiteks Elva klaasitöötleja Saint-Gobain Glass Estonia või elektroonikatehas Enics Eesti. Nende puhul annab võib-olla ka Tartu lähendus tunda ja nii on tööjõuriski maandatud.“
Äripäev küsis täna ettevõtjailt, kuidas neid mõjutab rikkuse koondumine Tallinna. Küsimuse ajendiks on meie tänane kaanelugu, mis näitab Eurostati andmetele toetudes, et tallinlane on juba peaaegu sama rikas kui keskmine soomlane.
„See on ju teatud reaalsus, et rikkus ühte kohta koondub, sest Eesti on nii väike,“ lausus Ipits. „Paljud institutsioonid peavadki olema ühes kohas. Täna meil jääb kohati juba isegi Tallinn väikseks.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ipitsa sõnul on tegelikult üksjagu ettevõtteid, mis traditsiooniliselt on asunud kindlas kohas. „Eestis on ju olnud väga monokultuurseid linnu, kus ühe ettevõtte käekäigust sõltub väga palju,“ rääkis ta. „Kui kohapeal on väga pikaajaline tootmistraditsioon, siis töötab ettevõte, ükskõik kus linnas või maakonnas ta asub, piisavalt efektiivselt.“
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?