Enamik tööstureid hoidub hindu tõstmast
70% tööstusettevõtteid prognoosivad, et ei tõsta lähikuudel hindu. Hinnalisa plaanib iga neljas tootja. Välisturule müüakse samas mullusest kõrgema hinnaga.
Veebruaris prognoosis ligi 70 protsenti Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtjatest, et lähikuudel müügihinnad ei muutu, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Hinnatõusu nägi ette üle veerandi küsitletutest, suuremad ootused on jätkuvalt joogitootmises ning kummi- ja plastitööstuses. Toiduainetööstuses on olukord mõnevõrra rahunenud, veebruaris olid sektori esindajate hinnangud sarnased töötleva tööstuse keskmistele näitajatele.
Veebruaris kallinesid tootjahinnad kuu varasemaga võrreldes 0,4% võrra. Keskmisest suurem hinnatõus iseloomustas kummi- ja plastitööstust ning keemiatööstust, kus hinnad kasvasid aastases võrdluses vastavalt 6,2 ja 5,1 protsenti.
Samuti jätkus tugev hinnakasv toiduainetööstuses, kus aastaga kallines toodang 5 ja kuuga 1,4%. Allharudest andsid suurema panuse hinnatõusu lihatööstus ja kalatööstus, samas suurima osakaaluga piimatööstuses kallines toodang tagasihoidlikumas tempos.
Ekspordi- ja impordihindades toimusid veebruaris sarnased muutused. Aastaga hinnad langesid keskmiselt vastavalt 0,7 ja 0,3 protsenti, ent eelmise kuuga võrreldes hinnad tõusid 1,3 ja 0,7 protsenti. Nii ekspordi- kui ka impordihindade tõusu kuises võrdluses mõjutas enim nafta kallinemine maailmaturul. Samas aastaga olid naftasaaduste hinnad ühed suuremad kukkujad.
Kuigi ekspordihinnad aastaga kokkuvõttes ei tõusnud, siis paljud tööstusharud suutsid müüa oma tooteid välisturgudele kõrgemate hindadega kui eelmisel aastal. 6 protsenti tõusid väljaveohinnad plasti- ja kummitööstuses, 5 protsenti toiduainetööstuses, 3 protsendi piiresse jäi aga hinnakasv tekstiili-, paberi- ja masinatööstuses. Elektri ekspordihind langes aastaga ligi viiendiku ja naftasaaduste ekspordihind peaaegu kümnendiku võrra.
Impordihinnad pöördusid veebruaris esimest korda üle pika aja aastases võrdluses langusse. Enim, 8 protsenti, kahanesid naftasaaduste sisseveohinnad. Aastatagusest madalamate hindadega osteti sisse ka tekstiiltooteid, metalle, ehitusmaterjale ja elektroonikakaupu. Suuremate aastakasvudega, võrdselt 4 protsenti, olid põllumajandussaaduste ja metalltoodete impordihinnad.
